Täna koristasime Karitsa lauta ning tegime ettevalmistusi kolmapäevaseks õppepäevaks, mis keskendub loomade välimiku hindamisele.
Muude tööde hulgas toimus loomaaedikutes ka tavapärane "voodipesu vahetus". Oh seda rõõmu ja hullamist mis siis lahti läks, kui lõhnavad põhurullid aedikutesse laiali laotati ning loomad tagasi "tuppa" lasti.
Järgnevalt saate sellele meeleolukale hetkele ise kaasa elada. Vaata videot siit!
31 oktoober 2016
22 oktoober 2016
Max av Oderup - uus tegija Karitsas
Täna oli meil tore päev - Rootsist saabus uus tõupull Max. Tegelikult ei ole ta veel miski pull - alles 6 kuune pullike ja sugu hakkab ta alles tegema aastal 2018, kuid meie ootused on kõrged: temast peab saama tublisti karja üldist lihakust parandav tõupull, kes sobib ka mullikatele - ja seda kõike enamasti rohusöötade baasil.
Max on toodud Rootsist - Oderupi talust Carina ja Rolf Hanssoni perest. Käisime teda seal suvel valimas ja olime nendest loomadest tõeliselt vaimustunud. Maxi isa INGO, kes on samuti sündinud Oderupi talus, on kuulsa Prantsuse pulli IONESCO poeg. Tema lihakus on muljetavaldav, nagu on näha ka juuresolevalt pildilt, mis tehtud ELMIA showl eile, kus INGO oli absoluutne tšempion isasloomade klassis. Nii nagu meie Max, on ka INGO väga rahulik pull, nii et nende peretütar Elin saab tema käsitlemisega kergelt hakkama.
Tegelikult oleme selle taluga olnud seotud juba pikka aega. Just Carina oli see, kes tutvustas Jaanusele esimesi üldisi põhimõtteid limusiinide kasvatamisest - see oli juba 2003.aastal. Vahepealne suhtlus oli küll pinnapealne, kuid tänaseks saame uhkusega tõdeda, et meil on Lõuna-Rootsis head sõbrad.
Carina ja Rolf käisid ka ise sel suvel esimest korda Eestis ning ööbisid koos oma sõprade Cristina ja Tomasega meie talus. Käisime mitmetes limusiinifarmides üle Eesti, külastasime tõuloomanäitust Ülenurmel ning vaatasime karjasid arutades võimalikke aretussuundasid. Sellest oli meile palju abi - edasised arengusuunad võtsid palju selgema vormi.
Ootame huviga Maxi sirgumist ja tema esimesi järglasi. Nii nagu ootame põnevusega varakevadet, millal peaksid sündima esimesed Jaguani järglased.
 |
| Ei ole kahtlust, mille järgi Max valiti ... |
Max on toodud Rootsist - Oderupi talust Carina ja Rolf Hanssoni perest. Käisime teda seal suvel valimas ja olime nendest loomadest tõeliselt vaimustunud. Maxi isa INGO, kes on samuti sündinud Oderupi talus, on kuulsa Prantsuse pulli IONESCO poeg. Tema lihakus on muljetavaldav, nagu on näha ka juuresolevalt pildilt, mis tehtud ELMIA showl eile, kus INGO oli absoluutne tšempion isasloomade klassis. Nii nagu meie Max, on ka INGO väga rahulik pull, nii et nende peretütar Elin saab tema käsitlemisega kergelt hakkama.
 |
| Maxi isa INGO Elmia Show absoluutse tšempionina |
Tegelikult oleme selle taluga olnud seotud juba pikka aega. Just Carina oli see, kes tutvustas Jaanusele esimesi üldisi põhimõtteid limusiinide kasvatamisest - see oli juba 2003.aastal. Vahepealne suhtlus oli küll pinnapealne, kuid tänaseks saame uhkusega tõdeda, et meil on Lõuna-Rootsis head sõbrad.
Carina ja Rolf käisid ka ise sel suvel esimest korda Eestis ning ööbisid koos oma sõprade Cristina ja Tomasega meie talus. Käisime mitmetes limusiinifarmides üle Eesti, külastasime tõuloomanäitust Ülenurmel ning vaatasime karjasid arutades võimalikke aretussuundasid. Sellest oli meile palju abi - edasised arengusuunad võtsid palju selgema vormi.
 |
| Carina ja Jaanus Karitsa karja hindamas |
Ootame huviga Maxi sirgumist ja tema esimesi järglasi. Nii nagu ootame põnevusega varakevadet, millal peaksid sündima esimesed Jaguani järglased.
21 oktoober 2016
Suvi läks ja sügis tuli..
Hommikused karjamaad on kaetud härmatisevaibaga. Loomad püüavad esimesi soojendavaid päikesekiiri ja otsivad sulanud rohulaike. Toidulava muutub aina kesisemaks ning peagi tuleb hakata lisasööta jagama. On näha esimesi märke, et vasikad hakkavad kasvus seisma jääma ning mõned üksikud isegi tagasi minema.
Üldiselt on olnud tegus aasta. Poegimisperioodi võiks hinnata igati rahuldavaks. Sündis 127 vasikat, kes naudivad aktiivset lapsepõlve. Oli ka neid, kes nüüdseks on erinevatel põhjustel juba taevastel karjamaadel: liiga suured sünnikaalud, valed looteasendid, ammede vähene emainstinkt, piimapuududus ja muu säärane. Ja nagu igal aastal, sündis mitu uut happy end kasuperede lugu, kus emata jäänud vasikad uue amme said või vasikata jäänud ema uue lapse kenasti omaks võttis.
Õnnekombel ei kimbutanud meie loomi sel talvel bakteriaalsed nakkused, mille tõttu oleme mõnel varasemal aastal palju kaotusi kandnud.
Karjamaa hooaeg algas aprilli lõpus. Viis limusiini tõupulli - Juvel, Jaguani, Artur, Hoger, Herold said ühes lehmade ja vasikatega jaotatud ümbritsevatele karjamaadele. Lisaks veel tõupull Espadon koos sajaliikmelise karjaga Matsalu luhtadele. Et jätkuvalt on meie loomade hulgas ka väike blonde sektsioon, siis sai oma valdused ka tõupull Rasmus oma valge karjaga.
Loomulikult lisandub neile veel suur lehmmullikate kari, kes võõrutuse ja paarituse vahelist teismelise iga naudivad. Siit tuleb uute ammade järelkasv meie oma karja ning jagub ka teistele ostuhuvilistele. Eelmisel sügisel näiteks müüsime üle 20 lehmmullika Saaremaale, ühe talu karjakasvatuse alustamiseks.
Ka söödavarumine on võrdlemisi rahuldavalt läinud. Kevadine kuiv ja külm ilm ei soodustanud rohukasvu, kui aga lõpuks "maast lahti" sai, siis valmistasime mitu silopätsi riburada. Kokku on loomade ninaesiseks varutud ligi 2500 tonni pätsi ja üle 150 tonni rullisilo.
Heinategu oli sel aastal problemaatilisem kui eelmistel. Tujukas ilm ja madalad temperatuurid ei andnud head võimalust väga kvaliteetset heina varuda. Pisut paremini läks Matsalus, kust luhahooldus andis päris korralikku heina, mida toome sealt ise ja pakume ka teistele müüa.
Ja kui tundus, et hullemaks kui heinaga, enam minna ei saa, siis saime kogeda, et veel on arenguruumi. Meie vähene viljavõtt venis erinevatel põhjustel ca kuu aja pikkuseks ning palju saagist pudenes enne punkrisse jõudmist lihtsalt põllule...
Seevastu on palju rõõmsaid hetki pakkunud meile selle aastakäigu vasikad. Eriti on silma paistnud tõupull Juveli vanemad vasikad Jenny, Juvella ja Junge aga aja edenedes märkab silm ka nooremate loomade hulgas uusi silmapaistvaid tegelasi. Tegelikult on pea kõikidel tõupullidel mõned vasikad, keda karjamaal vaadates võib igati rõõmu tunda.
Heameelt teeb ka see, et mullikakarjas on valik parem kui kunagi varem. Ja nii tõotab selektsiooni tegemine kujuneda päris keeruliseks ülesandeks. Kuna aga oleme viimase aasta jooksul panustanud rohkem aega ja energiat meie karjahaldustarkvara CattleMax andmete kogumiseks ja sisestamiseks, loodame nüüd karja analüüsi tegemisel programmist ka suuremat tuge leida.
Nüüd on hilissügisesed tööd käimas. Nuumlauda otsas valmib uus sorteerimisaedik ning Suurfarmi lautades tehakse viimaseid ettevalmistusi loomade sisse toomiseks. Lähipäevil on meile jõudmas ka uus noor tõupull Max Rootsist.
Üldiselt on olnud tegus aasta. Poegimisperioodi võiks hinnata igati rahuldavaks. Sündis 127 vasikat, kes naudivad aktiivset lapsepõlve. Oli ka neid, kes nüüdseks on erinevatel põhjustel juba taevastel karjamaadel: liiga suured sünnikaalud, valed looteasendid, ammede vähene emainstinkt, piimapuududus ja muu säärane. Ja nagu igal aastal, sündis mitu uut happy end kasuperede lugu, kus emata jäänud vasikad uue amme said või vasikata jäänud ema uue lapse kenasti omaks võttis.
Õnnekombel ei kimbutanud meie loomi sel talvel bakteriaalsed nakkused, mille tõttu oleme mõnel varasemal aastal palju kaotusi kandnud.
Karjamaa hooaeg algas aprilli lõpus. Viis limusiini tõupulli - Juvel, Jaguani, Artur, Hoger, Herold said ühes lehmade ja vasikatega jaotatud ümbritsevatele karjamaadele. Lisaks veel tõupull Espadon koos sajaliikmelise karjaga Matsalu luhtadele. Et jätkuvalt on meie loomade hulgas ka väike blonde sektsioon, siis sai oma valdused ka tõupull Rasmus oma valge karjaga.
Loomulikult lisandub neile veel suur lehmmullikate kari, kes võõrutuse ja paarituse vahelist teismelise iga naudivad. Siit tuleb uute ammade järelkasv meie oma karja ning jagub ka teistele ostuhuvilistele. Eelmisel sügisel näiteks müüsime üle 20 lehmmullika Saaremaale, ühe talu karjakasvatuse alustamiseks.
Ka söödavarumine on võrdlemisi rahuldavalt läinud. Kevadine kuiv ja külm ilm ei soodustanud rohukasvu, kui aga lõpuks "maast lahti" sai, siis valmistasime mitu silopätsi riburada. Kokku on loomade ninaesiseks varutud ligi 2500 tonni pätsi ja üle 150 tonni rullisilo.
Heinategu oli sel aastal problemaatilisem kui eelmistel. Tujukas ilm ja madalad temperatuurid ei andnud head võimalust väga kvaliteetset heina varuda. Pisut paremini läks Matsalus, kust luhahooldus andis päris korralikku heina, mida toome sealt ise ja pakume ka teistele müüa.
Ja kui tundus, et hullemaks kui heinaga, enam minna ei saa, siis saime kogeda, et veel on arenguruumi. Meie vähene viljavõtt venis erinevatel põhjustel ca kuu aja pikkuseks ning palju saagist pudenes enne punkrisse jõudmist lihtsalt põllule...
Seevastu on palju rõõmsaid hetki pakkunud meile selle aastakäigu vasikad. Eriti on silma paistnud tõupull Juveli vanemad vasikad Jenny, Juvella ja Junge aga aja edenedes märkab silm ka nooremate loomade hulgas uusi silmapaistvaid tegelasi. Tegelikult on pea kõikidel tõupullidel mõned vasikad, keda karjamaal vaadates võib igati rõõmu tunda.
Heameelt teeb ka see, et mullikakarjas on valik parem kui kunagi varem. Ja nii tõotab selektsiooni tegemine kujuneda päris keeruliseks ülesandeks. Kuna aga oleme viimase aasta jooksul panustanud rohkem aega ja energiat meie karjahaldustarkvara CattleMax andmete kogumiseks ja sisestamiseks, loodame nüüd karja analüüsi tegemisel programmist ka suuremat tuge leida.
Nüüd on hilissügisesed tööd käimas. Nuumlauda otsas valmib uus sorteerimisaedik ning Suurfarmi lautades tehakse viimaseid ettevalmistusi loomade sisse toomiseks. Lähipäevil on meile jõudmas ka uus noor tõupull Max Rootsist.
Tellimine:
Postitused (Atom)