GOLDY - uus noor poiss naaberkülast

Täna oli meie loomade naisperel jälle põhjust rõõmu tunda. Nimelt ostsime karja uue noore limusiinipulli Goldy, kes on pärit naabrekülast Pilpa Talust,  Rein ja Meelis Ert´i ilusast tõukarjast.

Goldy isa, SNAP GOLDEN EYE on aretatud Taanis ning tema isapoolsed juured viivad Prantsuse tõupull SYMPAni. Ema on aga ostetud Soomest, ka meile hästi tuntud Metsa-Paavola talust.

Goldy esimesi samme oma uues elupaigas, saad näha siin

Miks me Goldy ostsime? Eestis pole kellegile teadmata, et Pilpa talu limusiinikari on üks parimaid limusiinikarju siinmail. Meie eelmine sellest talust toodud pull ARTUR andis meile aastate jooksul 182 vasikat (nendest pea pooled mullikatelt) ja mõned on veel tulemas. Peale rahulikku viimast paaritusperioodi (6 lehma) lopsakal suvekarjamaal, tõi ta kombinaadist "koju" meie esimese E-kategooria koos 666 kg rümbakaaluga. Igati väärikas lõppakord pikale karjäärile.

Aga Goldy? Vastus peitub vanaisa Sympas ...

Vanaisa SYMPA - väga hinnatud

Sympa on üks viimaste aastete edukamaid limusiinipulle Suurbritannias ja Iirimaal. Tal on väga head üldised indeksid - nii lihastuse, kasvukiiruse, aga ka poegimiskerguse ning temperamendi osas - paljud nimetavad teda ideaalseks karja järelkasvu tootjaks. Meie meelest on kahel eeltoodud pildil midagi ühist ... või meile vähemalt meeldib nii mõelda ... elame näeme.

Aasta hakkab lõppema

Juba palju aastaid on Karitsu Rantšol traditsioon pakkuda oma töötajateperele ja osanikeringile jõulueelset õhtusööki, mille juures ühiselt aastale tagasi vaadata ja pühaderahu hinge lasta. Nii kasutasime ka tänavu võimalust tänada neid, kes kõige enam ettevõtte käekäigule nõu ja jõuga kaasa on aidanud. Oma pühadetervituse edastas nii ettevõtte perele kui ka kõikidele teistele lihaveisekasvatajatele meie noorim tõupullidest Max.

Rahulikke jõule kõigile meie lugejatele, kaunist aastavahetust ning tegusat ja rõõmsat uut aastat!

Aasta olulisimad päevad ...

Mis on lihaveisekasvatuse juures majanduslikus võtmes kõige olulisem? Aga loomulikult see, et lehmad, kellelt seda soovime, tiinestuks. Tiinestumine, terve vasika ilmaletoomine ja hea kasvukiirusega võõrutuseni viimine on ammlehmade igaaastane töö.
Häid lehmi eristab mitte niiväga headest eelkõige see, et saame temalt igal aastal vasika ning poegimisvahemik on ligikaudu 365 päeva. Just need näitajad omavad kõige suuremat mõju farmi üldistele majandustulemustele - nii sissetulekutele kui ka kuludele. Kahtlemata võime tunda rõõmu üksikute vasikate meeletu kasvukiiruse või muudest tippnäitajatest üksikute loomade osas, kuid kõik selle võivad majanduslikus mõttes muuta tühiseks mõned mittetiined lehmad.

Kasvataja hoiab alati pullile pöialt ...et ikka õnnestuks ...

Üldiselt olid meie tulemused sel aastal rõõmustavad: seni kontrollitud 143 loomast 133 said staatuse "kontrollitud tiine", 8 staatuse "üle kontrollida" ja ainult 2 staatuse "tühi". Seega oli tiinestuvus minimaalselt 93 %, mis on väga lähedal majandamisel eesmärgiks seatud 95%-le. Veel on kontrollimata mõned hilised poegijad, kelle vasikad veel võõrutamata ja kes samuti koos pulliga karjamaal olid - kuid üldist pilti nad enam eriti ei mõjuta.
Tiinuste suuruste erinevus niiväga rõõmu ei teinud - poegimisperiood venib jälle vähemalt 5 kuu peale, aga seda võis ka eelmiste aastate tõttu ette aimata. Aga sellega tegeleme.

Meie tiinuste peaekspert - vet.arst Agur

Tiinuste kontrolliks on tänapäeval mitmeid alternatiive: lisaks klassikalisele rektaalsele uuringule võib kasutada vereproovi või ultraheli või testimist piimast. Nii või teisiti tuleb loom mingil viisil fikseerida - see on kõikide meetodite puhul ühine. Loomulikult on olemas ka väikeseid karjasid, kus omanik jalutab loomade vahel ja sirtsutab topsidesse piimanatukest ... aga see on pigem ikka erand.

Vere- ja piimaproovi ning ultraheliuuringu eeliseks on kindlasti põhitulemuse saamine väiksema aja jooksul peale tiinestumist. Katsumine on aga mõistlik ette võtta minimaalselt 6 nädalat peale pulli eraldamist karjast - vastasel korral on suur tõenäosus, et osad loomad tuleb paratamatult üle katsuda ("recheck"). Katsumise eeliseks on kohene teadmine tulemusest (tühi, väike tiinus, suur tiinus) ja sellest tulenev võimalus loomad koheselt, nö ühe töökäiguga, gruppidesse jaotada. Proovide miinuseks on kindlasti asjaolu, et tiinuse suurust ei ole võimalik määratleda. Samas on väikestes karjades loomade jälgimine sageli väga põhjalik, ja kui proovid võetakse koheselt peale paaritust, ei ole tiinuse suurusel loomulikult tähtsust. Nii et - iga kasvataja valib ise oma karja ja töökorralduse tarvis sobiliku tiinuse kontrolli meetodi, kõige olulisem on, et seda tehtaks. Meie lahendiks on katsumine ja selles on meile asendamatuks abimeheks veterinaararst Agur Asperk. Aastatega on teadmine protsessi korraldamisest, töövahendid ja töövõtted arenenud juba sedavõrd, et toiming kulgeb statsionaarse aediku abil kiirusega 50 lehma/tunnis.

Täiendavasse kontrollgruppi sattusid peamiselt hilised poegijad, kelle võimalik tiinus veel väga väike

Kõrge arengutasemega tootmiskarjades peetakse tiinuse kontrolli ülioluliseks. Iga söötmispäev maksab ja iga mõttetult kulutatud sent kandub lõpptoodangu (võõrutatud vasikad) omahinda. Meie majapidamistes reeglina sööda- ja maapuudust pole ning suhtumine majandusarvestusse ja sealtkaudu tiinuste kontrolli ehk sedavõrra leigem. Aga see muutub ... peab muutuma.

Nemad siin aga saavad nautida rahulikku "titeootuse" aega.

Vähemalt 2 korda poeginud ja täna tiinete lehmade keskmine poegimisvahemik on meil detsembri seisuga 402 päeva.  Seda tulemust kujundab negatiivses suunas eelkõige nende puhtatõuliste loomade suur osakaal, kellede osas ei ole jagunud otsustavust neid üksikutel mittetiinestumistel karjast välja viia. Muude probleemsete asjaolude puudumisel tuleb seda aga reeglina alati teha - sigivus on üks selge üldise aretusväärtuse määramise osa ning kui seda karjas tervikuna eitada, on tulemuseks aretusliinid, kus samad probleemid suure tõenäosusega korduvad - see kõik on aga raha - saamatajäänud tulu ja mõttetult tehtud kulutused.

Lõpetuseks ehk üks huvitav lisafakt: lehmade ja tiinete mullikate keskmine eluskaal oli tiinuse kontrolli perioodil 777 kg - kokku ligi 120 tonni "naise ilu" ...

Väike MAX kutsub hääletama

Täna valitakse 2016 "Limousin - Champion of the World" võistluse raames maailma parim limusiinipull. Kuigi regioonides esimeste hulka pääsenud loomade hulgast teevad valiku rahvusvahelise žürii liikmed, on oma osa ka kasvatajatepoolsel hääletusel - võrdsete punktide korral võidab see, kes saanud rohkem hääli internetis.

Lõuna-Rootsist Oderupist pärit, ja mõni aeg tagasi Karitsu Rantšosse toodud, väike Max, elab lõpphääletusel kaasa  oma isale INGO-le, kes mõni päev tagasi tunnistati žürii poolt Euroopa tšempioniks.

INGO koos peretütrega MILA showl Rootsis...

...ja peremees Rolf Hanssoniga karjamaal.

Ka paljud Eesti kasvatajad on INGO-t karjamaal ise näinud ja arvatavasti nõustuvad, et žürii valik on siinkohal olnud igati õigustatud. Oluline on kindlasti ka see, et INGO ei ole selle 60 ammaga vaid 60-l hektaril toimetava Rootsi pere üks tähelepanuvääriv saavutus - olles suhteliselt palju erinevates riikides tippkarju näinud, ei oska neist ühtegi sellest Rootsi karjast ettepoole säädida ... ja ikka öeldakse, et Rootsi pole limusiinide maa. Võib olla on see selle riigi suletud impordipoliitika tõttu ehk mõningal määral ka õigustatud tähelepanek, kuid selle konkreetse farmi puhul ei kehti see kohe päris kindlasti.

 

 INGO võitis Euroopa regioonis esikoha kuulsa prantsuse pulli GEANT ees ja ühe tuntuima Inglise farmi Woodrow järgmise tähe JAMES-i ees.
Arusaadav, et sellel võistlusel ei toimu loomade võrdlemist füüsiliselt ühes ringis. Aga see, et kõik osalejad on äärmiselt väärikad, väljendub selles, et nomineerituteks saavadki olla omal maal suurimal showl võitnud loomad. Traditsiooniliselt mõeldes ei ole loomade selline võrdlemine ehk päris objektiivne, kuid teisalt aitab see kindlasti kaasa erinevate maade kasvatajate tegemiste tutvustamisele, kontaktide edendamisele ning sealt edasi arengutele tervikuna. See, et osaleda saavad kõik riigid oma võistluste võitjatega ning et žürii on väga rahvusvaheline, aitab võistluse populaarsust omakorda kindlasti hoida. Kuidas näiteks võrrelda kuulsat prantslast GEANT- i ja sel võistlusel USA-d esindavat BULLETPROOF-i, ...  ei oska öelda. Mõlemad on aga erinevate arusaamade kohaselt limusiinid. Jah, nii nagu Prantsuse tõuraamat hakkas mõni aasta tagasi tunnistama nudi limusiini, hakkab varsti tunnistama topelt-lihaselisust, tuleb neil ühel hetkel raske südamega tõenäoliselt leppida ka sellega, et limusiin võib olla ka ... must ... elame-näeme.

 Kõikide osalejatega saab tutvuda siin. Nagu näha, osalesid Euroopa eelvoorus kaks looma ka Eestist, seekord kahjuks küll lõppvooru pääsemata, aga ehk on selline võistlus ka väike kannustus Eesti kasvatajatele korraldamaks siinmail suuremaid loomade omavahelist mõõduvõttu ja mis kõige olulisem - aretuses rohkem tööd tegema.

Niisiis, kes ei pea paljuks väikese Maxi palvele vastu tulla, tehke VEEL TÄNA oma valik siin:

http://www.champion-of-the-world.net/

KR JUNSU - loodetavasti hea pull mullikatele

Juba mitmeid aastaid korraldab Eesti Tõuloomakasvatajate Ühistu (ETKÜ) parimatele noorpullidele katse - erinevatest tõugudest valitakse 2-3 noorpulli ning tuuakse nad mitmeks kuuks ühte kohta kokku, kus siis "söödetakse-kaalutakse-mõõdetakse- ... jne". Tulemustest antakse jooksvalt teada ning kevadel jõuavad pullid reeglina ka Maamessi pullioksjonile.
Sellel aastal peetakse lihaveise noorpulle Keavas, ETKÜ pullijaamas. Meie karjast läks eile katsesse limusiini tõugu noorpull Junsu; sünd 14.03.2016.

Junsu suvel karjamaal

 Miks me arvame, et Junsu võiks olla hea noor tõupull sellesse katsesse?
Tema võõrutuskaal oli ju vaid 317 kg (kaal elupäeva kohta 1,33 kg - mis on tublisti alla karja keskmise). Mõte, miks seda looma sai katsesse soovitatud, seisneb selles, et kasvatajatel oleks kevadel pulli soetades võimalus valida ka üks loom, mille põlvnemine (ja muud näitajad), viitavad ilmselgelt võimalusele, et temast saab väga hea pull mullikatele.
Junsu sünnikaal oli 35 kg. Tema isa Hoger ja isa-isa Klarund Osval on samuti väga väikese sünnikaaluga, vastavalt 38 ja 41 kg.

Ema M-P Daevoo on pärit Soomest (pilt: okt 2016)

Junsu ema Daevoo on pärit Metsa-Paavola karjast Soomest. Tema keskmine poegimisvahemik on 361 päeva; vasikate keskmine võõrutuskaal 300 kg. Daevoo eelmise aasta tütar Iisopina sai meie karja paaritusealiste lehmikute valikul sel sügisel kõige parema koondhinde (jõudlus+välimik+temperament).
Isa Hoger on toodud Taanist - just mullikapulliks - ja temas ei ole olnud põhjust pettuda. Vasikate keskmine sünnikaal 40 kg; keskmine võõrutuskaal 318 kg (põhiliselt mullikate 1.poegimisel). Rahulik, hea lihakusega loom.

Aagaard´s Hoger - Taani kuulsaima limusiinipulli Klarund OSVAL`i poeg

Meie mullikad poegivad pealt 30-ndat elukuud, aga siiski kasutame nende paaritamisel spetsiaalselt selleks soetatud pulle. Miks? Puhas kogemus ... välismaalt toodud põhikarja pullid, mis valitud eelkõige kasvukiiruse, karkassi ja lihakuse näitajate parandamiseks, ei "hiilga" just poegimiskerguse poolest. Seega on raskuste vältimiseks esmaspoegijatel mõistlik kasutada nn mullikapulle. Kas sellisest kombinatsioonist sündinud lehmikuid (mullikas + mullikapull) ka põhikarja võtta, see on juba iga kasvataja aretuseesmärkide seadmise küsimus.

Kokkuvõtteks: loomulikult teavad kõik kasvatajad, et head geneetilised eeldused mingi üksiku näitaja suhtes, ei taga veel parimat tulemust ... aga neil, kes soovivad endale tulevikus väga hea iseloomuga ning keskmise kasvuga mullikapulli - hoidke Junsu arengutel silma peal !!!

MÜÜA HEINA!

Pakume müügiks kvaliteetset luhaheina, mis kogutud Lääne-Eesti rannikult Matsalu lahe karjamaadelt.

Täpsema info leiad meie müügiplatsilt: http://lihaveis.blogspot.com.ee/p/muua-heina.html

Kontakt: Jaanus Vessart, gsm 5069094

Preilide paraad

Viimasel nädalal oleme palju aega pühendanud 2015.a sündinud lehmikute (meie mullikad poegivad pealt 30 elukuud) andmete kogumisele ja korrastamisele. Oleme juba aastaid kasutanud karjahaldustarkvara CattleMax, mis annab suurepäraseid võimalusi loomade algandmete kogumiseks, talletamiseks ja hilisemaks analüüsiks. Aasta-aastalt on ka järjest kindlamini juurdunud teadmine, et "täna kogumata ja talletamata andmed, on homme huupi tehtud otsused" ... seda eelkõige just aretuse võtmes.

Mullikakari nautimas teismeliseiga oma avaral karjamaal septembrikuu alguses.

Karja üldise arenguga sünkroonis, eriti hetkest, kus põhikarja üldarv enam ei suurene, läheb selektsiooniprotsess  aasta-aastalt järjest keerulisemaks. Kõik me tahame valida parimaid loomi oma põhikarja täienduseks ning olla kindlad, et loomad, keda aretusloomadena müüa soovime, on kindlasti ka seda väärt. Meie põhimõte on olnud ikka - ära müü teadlikkult kehva looma! Varjatud vigade eest pole kahjuks siiski kaitstud ei ükski ostja ega müüja...

Kui varasematel aastatel on meie mõistes heade loomade osakaal olnud väiksem mitte nii heade loomade osakaalust ja otsuste tegemine sellest sõltuvalt ehk lihtsakoelisem, siis viimasel ajal on see muutunud ning tänavu püüdsime juba juurutada süsteemsemat metoodikat, mis arvestaks rohkem erinevaid näitajaid. Metoodika otsimisel lähtusime peamiselt sellest, et see kujuneks optimaalseks tööriistaks selektsiooniks kulutatud aja ning selle tulemuse usaldusväärsuse suhtes. Eestis on aretusväärtuse tsentraalne ja süsteemne hindamine veel algusjärgus ning põhjalikult uuritud välismaiste seemenduspullide kasutamine väga väike. Seega ei jää kasvatajatel, kes soovivad aretuses kiiremini edasi liikuda, muud üle kui lisaks Jõudluskontrolli poolt pakutavale, leida enda karja baasil täiendav süsteemne lähenemine selektsiooni läbiviimiseks.

Siinjuures mõistame neid karjakasvataid, kel laudas selektsiooniks kümmekond mullikat ja kes meie ponnistuste peale kulme kergitavad ... aga uskuge - suure hulga loomade puhul on mingi, olgu või väga lihtsakoeline, süsteem möödapääsmatu.

Metoodika alused

Kokku osales 2015.a valimis 65 mullikat, kellest 34 oli limusiinid (Li + F4), 5 puhtatõulist blondet ja 26 erinevat ristandit. Vanus 16-22 kuud; keskmine eluskaal 540 kg.
Ühtlustamaks analüüsitavate andmete hulka, indekseerisime kõik algandmed arvudega 1-5. Seda tegime põhimõttel, 1 on kõige parem/soovitavam ja 5 kõige nõrgem/ebasoovitavam tulemus.

Sellise lähenemise valisime eelkõige põhjusel, et hindame loomade temperamenti juba varasemalt karjahaldustarkvaras pakutavate hinnetega 1-5 ning see võimaldab meil temperamendi hindamise tulemused ilma täiendava indekseerimiseta kasutusele võtta (vt temperamendi hindamine).

Loomade andmed, mida analüüsi käigus kogusime ja vaatlesime, olid järgmised: mullika kaal selektsiooni ajal ning sellest tulenev kaal elupäeva kohta (WDA - weight daily average); võõrutuskaal elupäeva kohta (Adj WW - adjusted weaning weight); temperament, välimiku näitajad laudjas, jalad ja karkass. Lisaks indekseerisime mullikate emade järglaste keskmist võõrutuskaalu elupäeva kohta ning keskmise poegimisvahemiku (ACI - average calving interval). Mullikate isa andmetest pidasime oluliseks nende tütarde järglaste keskmist Adj WW-d, mille arvutasime põhikarjas olevate lehmade andmete alusel (ei indekseerinud, kuna täiskasvanud tütreid on meie põhikarjas vaid osadel vanematel tõupullidel). Keda huvitab meie "metoodikakatsetus" põhjalikumalt, saab seda lugeda siit.

Kokkuvõttes koosneb iga looma numbriline lõpptulemus kaheksast „hindest“, mille summa sai jääda vahemikku 8-40 (mida väiksem number, seda parem).

Kõige suuremaks väljakutseks selles protsessis kujunes oodatult välimiku hindamine, sest pikk ja metoodiline praktika meil selles vallas puudub. Teadmine, et laudja nurk, pikkus ja muud näitajad; karkassi üldised suhtelised mõõdud ja jalgade olukord, on otseses seoses põhikarjalooma majandusnäitajatega tulevikus, on meil aga kindlalt olemas - jääb üle vaid harjutada.
Selektsiooniprotsessis saime selge kinnituse, et eelmisel aastal alustatud temperamendi süsteemne hindamine, on tänaseks kujunenud üsna usaldusväärseks toiminguks ning samad hinded "jäid reeglina pidama" ka loomade mitmel järjestikkusel vaatlusel.

Palju arutlesime oma "metoodikaidu" kujundades selle üle, millist kaalu üks või teine näitaja koguhindes kannab ning kuidas on omavahel võrreldavad jõudluse ja välimiku näitajad. Tõenäoliselt hakkavad seda siiski kõige enam näitama aeg ja reaalne elu, kui karja täienduseks jäetud loomade käekäiku edasi jälgime. Kindlalt sai siiski otsustatud, et viletsa temperamendiga loomadel meie karja (ja ka müügiplatsile) asja ei ole, olgu nad kuitahes hea kaalu ja nägusa moega. Seda filosoofiat on oma karjas pikalt praktiseerinud ka Rootsi üks parimaid limusiinikasvatajaid Carina Hansson, kelle karjast kuu aega tagasi meie farmi toodud väike pull Max on tõepoolest üks haruldaselt sõbralik loom.

Limusiinid

Limusiinide selektsioonikategoorias troonisid preilid Isopina ja Illu (isa Rubens Li), kellede puhul said määravaks nende ühtlaselt head tulemused kõigis vaadeldavates kategooriates Samas tekitas välimiku vaatlusel pisut muret nende laudjas, mille laius poegimiskerguse tagamiseks võiks olla veidi suurem. Sama tendentsi täheldasime ka Rubensi teistel tütardel ning see sunnib meid juba algaval poegimisperioodil erilise tähelepanuga jälgima esimesi esmaspoegijaid.

Kolmanda tulemuse võitles välja Espadoni tütar Ignor. Ühtlasi täheldasime Espadoni tütarde juures huvitavat asjaolu, et nende võõrutuskaalu numbrites on tulemused pigem tagasihoidlikud ning järglaste areng saab õige hoo sisse alles pärast võõrutust. 

KR Isopina (pildil) emal M-P Daevool on olnud kuus vasikat ning keskmine poegimisintervall 361 päeva

KR Illu, tänavu septembris Kaiu külje all, spetsiaalselt preilidele mõeldud karjamaal

Ristandid ja blonded

Tootmiskarja tulemusi vaatates tuleb tõdeda, et hinnete üldpilt on pisut parem kui limusiinidel. See annab tunnistust, et ristandite selektsioonis on juba mõnda aega olnud võimalik teha jõulisemaid ja radikaalsemaid valikuid kui puhtatõuliste karjas. See omakorda kinnitab reeglit, et kui soovid samal ajal karja suurendada ja selle omadusi parendada oled ikka oma valikute pantvang - jättes sisse näiteks mitte niiväga hea temperamendi või jõudlusnäitajatega, aga siiski 100% veresusega loomad.

Ristandite esikolmikus olid kaks limusiini ja blonde ristandit Irka (isa Rubens Li) ja Ilistra (isa Rasmus Ba), kusjuures viimane neist on väga huvitava aretusloo ja ebatavalise väljanägemisega preilna - temast räägime ehk tulevikus eraldi loos. 

KR Irja isa on puhtatõuline limusiinipull ning ema blonde ja limusiini ristand. Üldiselt on lehmik pärinud palju limusiini tõuomadusi ning tema kuulumine ristandite hulka paistab välja eelkõige dokumentidest.

Blondede hindamisel olid tulemused küll üsna ühtlased, aga mitte nii head kui eelmistel gruppidel ning see eeldab edasist mõttetööd, kas ja kui palju täiesti erinevat tõugu samadel alustel hinnata saab. Kõige raskem oli hinnata välimikku, eriti laudjat, sest erinevalt lumusiinidest, on nad märksa vähem ümarate vormidega ning paratamatult kippus võrdluspilt pidevalt limusiinide kasuks kalduma. Parimaks osutus Rasmuse (Ba) tütar Ines, kelle näitajad olid siiski täiesti võrreldavad parimate limusiinide ja ristanditega. 

Aasta ja nelja kuune puhasttõugu blonde lehmik KR Inga psütaitas 715 kg selle aastakäigu preilide kaalurekordi. Kahjuks ei taga see talle kohta meie karjas - vilets temperamet on ohuks loomadega tegelejatele ning mõjutab halvasti kogu karja kollektiivset närvikava.

Tõe kriteerium on praktika ja eks elu näitab, milliseks meie selektsiooni tulemused pikemas perspektiivis kujunevad. Igal juhul on otsused tehtud ning lisaks oma karja täiendamisele leidsime ka päris mitu müügilooma, kellest võiks saada karja täiendust ka teistele huvilistele. 

Vasikate võõrutamine ja kaalumine

Viimased paar päeva oleme tegelenud selle aastakäigu vasikate võõrutamise ning kaalumisega. Ja tulemused on rõõmustavad - vasikate välimikud ja juurdekasvud on paremad kui ühelgi varasemal aastal. Kokku võõrutasime ja kaalusime viimastel päevadel 113 vasikat, kellest 53 olid pullikud ja 60 lehmikud, 44 puhtatõulised limusiinid ning 69 ristandid. Kümmekond suvel sündinud vasikat jäid veel emade juurde ning nende võõrutus saab toimuma uue aasta alguses.

Kes loomade võõrutusaegse sorteerimisega kunagi tegelenud see teab, et piltlikult öeldes valitseb laudas sel ajal "hullumaja puhvet", kus "puhvetipidajad" elegantseid matadooriliigutusi teevad ning kogu oma nutikuse ja väleduse mängu peavad paneme. Instinkt, mis emasid ja lapsi koos hoiab, on sedavõrd ürgne, et inimesel sinna vahale tulla pole kunagi lihtne. Ent emadel on juba kõhus uued vasikabeebid ning noorukitel aeg oma eluga alustada..... Vaata ka VIDEOST, mis loomad ise sellest arvavad.

Võõrutuskaal (weaning weight)

Vasikate keskmine elupäevade arv võõrutuseni oli 239 päeva ehk umbes 8 kuud. Keskmine võõrutuskaal oli 338 kg ning looma keskmine juurdekasv elupäeva kohta 1,43 kg. Ühegi vasika puhul ei jäänud võõrutuskaal alla 200 kg (väikseim 206 kg) ja päevane juurdekasv alla 1 kg.

Suurimad kaalunumbrid saime limusiini ja simmentali ristandpullidelt Jorrilt (440 kg, isa Dakota (Ba)) ja Jantalt (438 kg, isa KR Dixon (Li)). Kolmanda tulemuse tegi pullvasikas Jako (435 kg, isa Hoger (Li), kes ise pole küll päris 100% veresusega limusiin, aga kelle vasikad puhtatõulise ammaga paaritades, oleks juba samuti puhtad limusiinid.

Limusiini ja simmenatli ristandpullik KR Jorri, oktoobri alguses Matsalu luhal.

Jaanuaris sündinud limisiinipull  KR Jako paarinädalasena laudas....

...ja üheksakuusena Karitsas Pärt-Jaagu karjamaal

Lehmikud üldjärjestuses esikümne sisse ei mahtunud. Ka nende arvestuses näitasid suurimaid kaalunumbreid KR Dixoni ristandvasikad Jonna (406) ja Jane (402). Puhtatõulise lehmiku suurima kaalu saime Jungelt (399 kg, isa Juvel (Li)). Pea sama suurusjärgu kaalud (ca 380 kg) olid ka kahel  teistel Juveli vanematel tütardel Jennyl ja Juvellal, kelle kasvamist me sel suvel hoolega oleme jälginud ning hellitavalt "priimaballeriinideks" kutsume.

Tõupull Juveli üks vanemaid lehmvasikaid KR Junge, septembris Karitsa karjamaadel

"Sada kilo - naise ilu!" Junge ja temast kaks nädalat noorem Johanna kaaluvahe oli võõrutusel täpselt 100 kg. Selline pilt peaks igale  karjakasvatajale mõtteainet andma.

Kuigi eelnevat loetelu oli tore teha, tuleb tunnistada, et sellise lähenemise puhul on vanus peamine konkurentsieelis ning noorematel vasikatel võimalus etteotsa jõuda sisuliselt võimatu.

Kaal elupäeva kohta (WDA)

Lähtuvalt eeltoodust võrdlesime vasikate puhul ka kaalu elupäeva kohta, mis on märksa vähem seotud vanusega ning seega annab natuke "ausamad" võrdlusandmed.

Kõige suurema juurdekasvuga oli blonde ja limusiini ristandpullik Juunius (2 kg/päev, isa Rasmus (Ba)). Väga korralikku tulemust näitas ette ka puhtatõuline limusiinipullik Juusik (1,97 kg/päev, isa Juvel), kellele järgnes taaskord limusiini ja simmentali ristandpull Juntsu (1,87 kg/päev, isa Hoger). Hea meel oli sellest, et kõik esimese nelja hulka mahtunud olid erinevate isade vasikad, mis annab lootust, et oleme saanud häid vasikaid enamikelt oma eelmisel aastal paarituses olnud tõupullidelt.

Blonde tõupull Rasmuse ja limusiini amme ristand Juunius septembris Karitsas Ristimäe karjamaal. Kuigi isa Rasmuse välimik, ei ole parimate killast, on tema järglased elujõulised ning võõrutusel vasikate keskmine kaal elupäeva kohta 1,6 kg.

Õnneliku lõpuga lood...

Paratamatult vaatleme võõrutusel oma suure karja mõistes teise pilguga ka vasikaid, kelle sünni ja kasvamise taga on erinevad, rohkem või vähem keerulised lood, mis on nõudnud meie töötajatelt enam tähelepanu, kiiret reageerimist ja suurt kannatlikkust.

Väike Jesse sündis 16. jaanuaril ning emaks saanud mullikas ei ilmutanud vähimatki instinkti vasikaga tegelemiseks. Paari nädala järel sai Jesse asendusema - mullika, kes oli poegimisel kaotanud oma esimese vasika. Kahjuks ei toonud uus lahendus soovitud tulemust ning huvipuudusele lisandus värske amme agressiivne käitumine vasika suhtes.

Nö uus päev koitis Jesse jaoks alles märtsis, kui taas üks poegimisel vasika kaotanud amm viimaks orvukese omaks võttis ning vasikas normaalsele toidurežiimile sai. Suve veetis Jesse koos oma asendusemaga Matsalu luhakarjamaadel ning tema võõrutuskaal oli 390 kg ja päevane juurdekasv 1,32 kg.

Pisike pullvasikas Jööbike sündis 22.märtsil ühena samasoolistest kaksikutes, kaaludes vaid 29 kg. Teine vasikas hukkus, ema jalgade all. Ellujäänu oli väga väike ja nõrk ning eraldati emast kohe pärast ternespiima andmist. Vasikas sai hüüdnimeks Nööbike ja hakkas piimapulbri abil kiiresti kosuma. Aprilli alguses sai ta uue amme, kes juba kasvatas sama vana pullvasikat, ent võttis uue lapse lahkesti kostile. Ametliku nimega KR Jööbike kaalus võõrutusel 290 kg ja juurdekasv päevas oli 1,26 kg.

KR Jööbikest titena pudelist toitnud "ristiisa" Mati soovis oma lemmikut suveks kodu kõrvale Kalda karjamaale. Ja seal ta oma suve veetis koos ema ja kasuvend Josiga.

Kõik ei lõppe siiski alati õnnelikult ...

Kahjuks on aga nii, et mitte kõik lood ei lõppe õnnelikult ja pingutused ei kanna vilja. 8.jaanuaril sündis 28 kg pullike Jass, kelle emal ei jagunud oma esmassündinu jaoks ei piima ega hoolitsust. Terneseasendaja, piimapulbri ja poepiimaga püüdsime vasikat toita, aga pisikest Jassi vaevas sünni järgselt tekkinud immuunsuspuudulikkus. Elasime talle kõvasti kaasa - ikka päev korraga. Nädal hiljem tema jõud rauges ja loodus oli oma valiku teinud....

Kuna Jass oli aasta esimene vasikas, puudus võimalus talle kiiresti uut ema  leida, Seega sai Jassist "pudelivasikas" ning Jaanusest sobiliku amma puudumisel  ajutine asendusema.

MÜÜGIS kaks noort limusiini tõupulli

Kuni novembri lõpuni pakume müügiks kahte limusiini tõugu noort pulli. Mõlemad saavad peagi kahe aastaseks ning oleks valmis koheselt "tööle" hakkama.

KR IMPEL

KR Herakles

Üldiselt on vabapidamisel pullidel iseloomu, aga sel nädalal toimunud õppepäeval, mis tõi loomi uudistama suure hulga neile võõraid inimesi, näitasid pullipoisid end igati viisakate ja sõbralikena.


Täpsema info loomade andmetest leiad meie MÜÜGIPLATSILT! Kui vajad järgmiseks aastaks pulli, siis ehk leiad nende hulgast kellegi - lööme käed, maksta ja transportida võib ka jaanuaris!!!

Välimiku hindamise õppepäev

Eile oli meil külas hulk lihaveisekasvatajaid, kes õppisid isasloomade välimiku hindamist Kanada koolitaja ja lihaveisekasvataja Garner Deobaldi kogemustele ja teadmistele tuginedes. Lihaveisekasvatajate Seltsi ja ETKÜ ühisüritus sai alguse teoreetilise loenguga Keavas ja jätkus Karitsa karjamõisas konkreetsete loomade hindamisega.

Kõikide lemmik oli loomulikult mõni aeg tagasi meile saabunud Max Oderupist - oli tore näha, et Max ei läinud närvi ka sellise suure arvu inimeste läheduses. Kõigile meeldisid tema ümarad vormid ja rahulik meel.

Edasi vaatasime juba vanemaid, 2015.aastal sündinud pulle. Jagasime loomad kahte gruppi: nooremad ja vanemad ning katsusime ühiselt hinnata nende välimikku omandatud teoreetiliste teadmiste baasil. Vaatamate külmale ilmale oli meeleolu hea ning loodetavasti jäid külalised üritusega ka rahule.

Loomad tuppa, tali tuleb...

Täna saabus viimase Karitsa karjamaadel suvitanud karja jaoks päev, mil võtta ette jalgsimatk Kaiu suurfarmi lautadesse. Nii nagu loomad eelmisel päeval ennustasid, oli maa valge ning ilm üsna tuisune ja kõle. Ligi 5 km pikkune maraton sujus sel aastal viperusteta ning kõik 116 looma jõudsid  reipal sammul oma talveresidentsi.

Kohajõudes on aedik siginat-saginat täis ning läks tubli tunnike enne kui reisiväsimus maad võttis ning loomad oma argitoimingute juurde tagasi pöördusid. Loomade reisijärgseid meeleolusid saad näha siit videost.

Ülehomme toovad loomaveokid ära Matsalu luhtasid hooldanud karja ning sellega on meie kõigi suvehooaeg lõppenud.

Lume lõhn

Juba aastaid olen ma hämmastusega jälginud loomade bioloogilist ilmaprognoosi. Vahetult enne lume tulekut koguneb Pärt-Jaagu karjamaa kari kõige kodupoolsemasse soppi ning jääb nõudliku näoga ootele. Nemad ei vaja peeneid satteliitradareid teadmaks, et pärastlõunal algab lumesadu ja liigub saartelt mandri suunas. Õhus on lume lõhna ja nemad tunnevad seda...

Põhupidu...

Täna koristasime Karitsa lauta ning tegime ettevalmistusi kolmapäevaseks õppepäevaks, mis keskendub loomade välimiku hindamisele.
Muude tööde hulgas toimus loomaaedikutes ka tavapärane "voodipesu vahetus". Oh seda rõõmu ja hullamist mis siis lahti läks, kui lõhnavad põhurullid aedikutesse laiali laotati ning loomad tagasi "tuppa" lasti.

Järgnevalt saate sellele meeleolukale hetkele ise kaasa elada. Vaata videot siit!

Max av Oderup - uus tegija Karitsas

Täna oli meil tore päev - Rootsist saabus uus tõupull Max. Tegelikult ei ole ta veel miski pull - alles 6 kuune pullike ja sugu hakkab ta alles tegema aastal 2018, kuid meie ootused on kõrged: temast peab saama tublisti karja üldist lihakust parandav tõupull, kes sobib ka mullikatele - ja seda kõike enamasti rohusöötade baasil.

Ei ole kahtlust, mille järgi Max valiti ...

Max on toodud Rootsist - Oderupi talust Carina ja Rolf Hanssoni perest. Käisime teda seal suvel valimas ja olime nendest loomadest tõeliselt vaimustunud. Maxi isa INGO, kes on samuti sündinud Oderupi talus, on kuulsa Prantsuse pulli IONESCO poeg. Tema lihakus on muljetavaldav, nagu on näha ka juuresolevalt pildilt, mis tehtud ELMIA showl eile, kus INGO oli absoluutne tšempion isasloomade klassis. Nii nagu meie Max, on ka INGO väga rahulik pull, nii et nende peretütar Elin saab tema käsitlemisega kergelt hakkama.

Maxi isa INGO Elmia Show absoluutse tšempionina

Tegelikult oleme selle taluga olnud seotud juba pikka aega. Just Carina oli see, kes tutvustas Jaanusele esimesi üldisi põhimõtteid limusiinide kasvatamisest - see oli juba 2003.aastal. Vahepealne suhtlus oli küll pinnapealne, kuid tänaseks saame uhkusega tõdeda, et meil on Lõuna-Rootsis head sõbrad.
Carina ja Rolf käisid ka ise sel suvel esimest korda Eestis ning ööbisid koos oma sõprade Cristina ja Tomasega meie talus. Käisime mitmetes limusiinifarmides üle Eesti, külastasime tõuloomanäitust Ülenurmel ning vaatasime karjasid arutades võimalikke aretussuundasid. Sellest oli meile palju abi - edasised arengusuunad võtsid palju selgema vormi.

Carina ja Jaanus Karitsa karja hindamas

Ootame huviga Maxi sirgumist ja tema esimesi järglasi. Nii nagu ootame põnevusega varakevadet, millal peaksid sündima esimesed Jaguani järglased.

Suvi läks ja sügis tuli..

Hommikused karjamaad on kaetud härmatisevaibaga. Loomad püüavad esimesi soojendavaid päikesekiiri ja otsivad sulanud rohulaike. Toidulava muutub aina kesisemaks ning peagi tuleb hakata lisasööta jagama. On näha esimesi märke, et vasikad hakkavad kasvus seisma jääma ning mõned üksikud isegi tagasi minema.

Üldiselt on olnud tegus aasta. Poegimisperioodi võiks hinnata igati rahuldavaks. Sündis 127 vasikat, kes naudivad aktiivset lapsepõlve. Oli ka neid, kes nüüdseks on erinevatel põhjustel juba taevastel karjamaadel: liiga suured sünnikaalud, valed looteasendid, ammede vähene emainstinkt, piimapuududus ja muu säärane. Ja nagu igal aastal, sündis mitu uut happy end kasuperede lugu, kus emata jäänud vasikad uue amme said või vasikata jäänud ema uue lapse kenasti omaks võttis.
Õnnekombel ei kimbutanud meie loomi sel talvel bakteriaalsed nakkused, mille tõttu oleme mõnel varasemal aastal palju kaotusi kandnud.

Karjamaa hooaeg algas aprilli lõpus. Viis limusiini tõupulli - Juvel, Jaguani, Artur, Hoger, Herold said ühes lehmade ja vasikatega jaotatud ümbritsevatele karjamaadele. Lisaks veel tõupull Espadon koos sajaliikmelise karjaga Matsalu luhtadele. Et jätkuvalt on meie loomade hulgas ka väike blonde sektsioon, siis sai oma valdused ka tõupull Rasmus oma valge karjaga.
Loomulikult lisandub neile veel suur lehmmullikate kari, kes võõrutuse ja paarituse vahelist teismelise iga naudivad. Siit tuleb uute ammade järelkasv meie oma karja ning jagub ka teistele ostuhuvilistele. Eelmisel sügisel näiteks müüsime üle 20 lehmmullika Saaremaale, ühe talu karjakasvatuse alustamiseks.

Ka söödavarumine on võrdlemisi rahuldavalt läinud. Kevadine kuiv ja külm ilm ei soodustanud rohukasvu, kui aga lõpuks "maast lahti" sai, siis valmistasime mitu silopätsi riburada. Kokku on loomade ninaesiseks varutud ligi 2500 tonni pätsi ja üle 150 tonni rullisilo.
Heinategu oli sel aastal problemaatilisem kui eelmistel. Tujukas ilm ja madalad temperatuurid ei andnud head võimalust väga kvaliteetset heina varuda. Pisut paremini läks Matsalus, kust luhahooldus andis päris korralikku heina, mida toome sealt ise ja pakume ka teistele müüa.

Ja kui tundus, et hullemaks kui heinaga, enam minna ei saa, siis saime kogeda, et veel on arenguruumi. Meie vähene viljavõtt venis erinevatel põhjustel ca kuu aja pikkuseks ning palju saagist pudenes enne punkrisse jõudmist lihtsalt põllule...

Seevastu on palju rõõmsaid hetki pakkunud meile selle aastakäigu vasikad. Eriti on silma paistnud tõupull Juveli vanemad vasikad Jenny, Juvella ja Junge aga aja edenedes märkab silm ka nooremate loomade hulgas uusi silmapaistvaid tegelasi. Tegelikult on pea kõikidel tõupullidel mõned vasikad, keda karjamaal vaadates võib igati rõõmu tunda.

Heameelt teeb ka see, et mullikakarjas on valik parem kui kunagi varem. Ja nii tõotab selektsiooni tegemine kujuneda päris keeruliseks ülesandeks. Kuna aga oleme viimase aasta jooksul panustanud rohkem aega ja energiat meie karjahaldustarkvara CattleMax andmete kogumiseks ja sisestamiseks, loodame nüüd karja analüüsi tegemisel programmist ka suuremat tuge leida.

Nüüd on hilissügisesed tööd käimas. Nuumlauda otsas valmib uus sorteerimisaedik ning Suurfarmi lautades tehakse viimaseid ettevalmistusi loomade sisse toomiseks. Lähipäevil on meile jõudmas ka uus noor tõupull Max Rootsist.