GOLDY - uus noor poiss naaberkülast

Täna oli meie loomade naisperel jälle põhjust rõõmu tunda. Nimelt ostsime karja uue noore limusiinipulli Goldy, kes on pärit naabrekülast Pilpa Talust,  Rein ja Meelis Ert´i ilusast tõukarjast.

Goldy isa, SNAP GOLDEN EYE on aretatud Taanis ning tema isapoolsed juured viivad Prantsuse tõupull SYMPAni. Ema on aga ostetud Soomest, ka meile hästi tuntud Metsa-Paavola talust.

Goldy esimesi samme oma uues elupaigas, saad näha siin

Miks me Goldy ostsime? Eestis pole kellegile teadmata, et Pilpa talu limusiinikari on üks parimaid limusiinikarju siinmail. Meie eelmine sellest talust toodud pull ARTUR andis meile aastate jooksul 182 vasikat (nendest pea pooled mullikatelt) ja mõned on veel tulemas. Peale rahulikku viimast paaritusperioodi (6 lehma) lopsakal suvekarjamaal, tõi ta kombinaadist "koju" meie esimese E-kategooria koos 666 kg rümbakaaluga. Igati väärikas lõppakord pikale karjäärile.

Aga Goldy? Vastus peitub vanaisa Sympas ...

Vanaisa SYMPA - väga hinnatud

Sympa on üks viimaste aastete edukamaid limusiinipulle Suurbritannias ja Iirimaal. Tal on väga head üldised indeksid - nii lihastuse, kasvukiiruse, aga ka poegimiskerguse ning temperamendi osas - paljud nimetavad teda ideaalseks karja järelkasvu tootjaks. Meie meelest on kahel eeltoodud pildil midagi ühist ... või meile vähemalt meeldib nii mõelda ... elame näeme.

Aasta hakkab lõppema

Juba palju aastaid on Karitsu Rantšol traditsioon pakkuda oma töötajateperele ja osanikeringile jõulueelset õhtusööki, mille juures ühiselt aastale tagasi vaadata ja pühaderahu hinge lasta. Nii kasutasime ka tänavu võimalust tänada neid, kes kõige enam ettevõtte käekäigule nõu ja jõuga kaasa on aidanud. Oma pühadetervituse edastas nii ettevõtte perele kui ka kõikidele teistele lihaveisekasvatajatele meie noorim tõupullidest Max.

Rahulikke jõule kõigile meie lugejatele, kaunist aastavahetust ning tegusat ja rõõmsat uut aastat!

Aasta olulisimad päevad ...

Mis on lihaveisekasvatuse juures majanduslikus võtmes kõige olulisem? Aga loomulikult see, et lehmad, kellelt seda soovime, tiinestuks. Tiinestumine, terve vasika ilmaletoomine ja hea kasvukiirusega võõrutuseni viimine on ammlehmade igaaastane töö.
Häid lehmi eristab mitte niiväga headest eelkõige see, et saame temalt igal aastal vasika ning poegimisvahemik on ligikaudu 365 päeva. Just need näitajad omavad kõige suuremat mõju farmi üldistele majandustulemustele - nii sissetulekutele kui ka kuludele. Kahtlemata võime tunda rõõmu üksikute vasikate meeletu kasvukiiruse või muudest tippnäitajatest üksikute loomade osas, kuid kõik selle võivad majanduslikus mõttes muuta tühiseks mõned mittetiined lehmad.

Kasvataja hoiab alati pullile pöialt ...et ikka õnnestuks ...

Üldiselt olid meie tulemused sel aastal rõõmustavad: seni kontrollitud 143 loomast 133 said staatuse "kontrollitud tiine", 8 staatuse "üle kontrollida" ja ainult 2 staatuse "tühi". Seega oli tiinestuvus minimaalselt 93 %, mis on väga lähedal majandamisel eesmärgiks seatud 95%-le. Veel on kontrollimata mõned hilised poegijad, kelle vasikad veel võõrutamata ja kes samuti koos pulliga karjamaal olid - kuid üldist pilti nad enam eriti ei mõjuta.
Tiinuste suuruste erinevus niiväga rõõmu ei teinud - poegimisperiood venib jälle vähemalt 5 kuu peale, aga seda võis ka eelmiste aastate tõttu ette aimata. Aga sellega tegeleme.

Meie tiinuste peaekspert - vet.arst Agur

Tiinuste kontrolliks on tänapäeval mitmeid alternatiive: lisaks klassikalisele rektaalsele uuringule võib kasutada vereproovi või ultraheli või testimist piimast. Nii või teisiti tuleb loom mingil viisil fikseerida - see on kõikide meetodite puhul ühine. Loomulikult on olemas ka väikeseid karjasid, kus omanik jalutab loomade vahel ja sirtsutab topsidesse piimanatukest ... aga see on pigem ikka erand.

Vere- ja piimaproovi ning ultraheliuuringu eeliseks on kindlasti põhitulemuse saamine väiksema aja jooksul peale tiinestumist. Katsumine on aga mõistlik ette võtta minimaalselt 6 nädalat peale pulli eraldamist karjast - vastasel korral on suur tõenäosus, et osad loomad tuleb paratamatult üle katsuda ("recheck"). Katsumise eeliseks on kohene teadmine tulemusest (tühi, väike tiinus, suur tiinus) ja sellest tulenev võimalus loomad koheselt, nö ühe töökäiguga, gruppidesse jaotada. Proovide miinuseks on kindlasti asjaolu, et tiinuse suurust ei ole võimalik määratleda. Samas on väikestes karjades loomade jälgimine sageli väga põhjalik, ja kui proovid võetakse koheselt peale paaritust, ei ole tiinuse suurusel loomulikult tähtsust. Nii et - iga kasvataja valib ise oma karja ja töökorralduse tarvis sobiliku tiinuse kontrolli meetodi, kõige olulisem on, et seda tehtaks. Meie lahendiks on katsumine ja selles on meile asendamatuks abimeheks veterinaararst Agur Asperk. Aastatega on teadmine protsessi korraldamisest, töövahendid ja töövõtted arenenud juba sedavõrd, et toiming kulgeb statsionaarse aediku abil kiirusega 50 lehma/tunnis.

Täiendavasse kontrollgruppi sattusid peamiselt hilised poegijad, kelle võimalik tiinus veel väga väike

Kõrge arengutasemega tootmiskarjades peetakse tiinuse kontrolli ülioluliseks. Iga söötmispäev maksab ja iga mõttetult kulutatud sent kandub lõpptoodangu (võõrutatud vasikad) omahinda. Meie majapidamistes reeglina sööda- ja maapuudust pole ning suhtumine majandusarvestusse ja sealtkaudu tiinuste kontrolli ehk sedavõrra leigem. Aga see muutub ... peab muutuma.

Nemad siin aga saavad nautida rahulikku "titeootuse" aega.

Vähemalt 2 korda poeginud ja täna tiinete lehmade keskmine poegimisvahemik on meil detsembri seisuga 402 päeva.  Seda tulemust kujundab negatiivses suunas eelkõige nende puhtatõuliste loomade suur osakaal, kellede osas ei ole jagunud otsustavust neid üksikutel mittetiinestumistel karjast välja viia. Muude probleemsete asjaolude puudumisel tuleb seda aga reeglina alati teha - sigivus on üks selge üldise aretusväärtuse määramise osa ning kui seda karjas tervikuna eitada, on tulemuseks aretusliinid, kus samad probleemid suure tõenäosusega korduvad - see kõik on aga raha - saamatajäänud tulu ja mõttetult tehtud kulutused.

Lõpetuseks ehk üks huvitav lisafakt: lehmade ja tiinete mullikate keskmine eluskaal oli tiinuse kontrolli perioodil 777 kg - kokku ligi 120 tonni "naise ilu" ...

Väike MAX kutsub hääletama

Täna valitakse 2016 "Limousin - Champion of the World" võistluse raames maailma parim limusiinipull. Kuigi regioonides esimeste hulka pääsenud loomade hulgast teevad valiku rahvusvahelise žürii liikmed, on oma osa ka kasvatajatepoolsel hääletusel - võrdsete punktide korral võidab see, kes saanud rohkem hääli internetis.

Lõuna-Rootsist Oderupist pärit, ja mõni aeg tagasi Karitsu Rantšosse toodud, väike Max, elab lõpphääletusel kaasa  oma isale INGO-le, kes mõni päev tagasi tunnistati žürii poolt Euroopa tšempioniks.

INGO koos peretütrega MILA showl Rootsis...

...ja peremees Rolf Hanssoniga karjamaal.

Ka paljud Eesti kasvatajad on INGO-t karjamaal ise näinud ja arvatavasti nõustuvad, et žürii valik on siinkohal olnud igati õigustatud. Oluline on kindlasti ka see, et INGO ei ole selle 60 ammaga vaid 60-l hektaril toimetava Rootsi pere üks tähelepanuvääriv saavutus - olles suhteliselt palju erinevates riikides tippkarju näinud, ei oska neist ühtegi sellest Rootsi karjast ettepoole säädida ... ja ikka öeldakse, et Rootsi pole limusiinide maa. Võib olla on see selle riigi suletud impordipoliitika tõttu ehk mõningal määral ka õigustatud tähelepanek, kuid selle konkreetse farmi puhul ei kehti see kohe päris kindlasti.

 

 INGO võitis Euroopa regioonis esikoha kuulsa prantsuse pulli GEANT ees ja ühe tuntuima Inglise farmi Woodrow järgmise tähe JAMES-i ees.
Arusaadav, et sellel võistlusel ei toimu loomade võrdlemist füüsiliselt ühes ringis. Aga see, et kõik osalejad on äärmiselt väärikad, väljendub selles, et nomineerituteks saavadki olla omal maal suurimal showl võitnud loomad. Traditsiooniliselt mõeldes ei ole loomade selline võrdlemine ehk päris objektiivne, kuid teisalt aitab see kindlasti kaasa erinevate maade kasvatajate tegemiste tutvustamisele, kontaktide edendamisele ning sealt edasi arengutele tervikuna. See, et osaleda saavad kõik riigid oma võistluste võitjatega ning et žürii on väga rahvusvaheline, aitab võistluse populaarsust omakorda kindlasti hoida. Kuidas näiteks võrrelda kuulsat prantslast GEANT- i ja sel võistlusel USA-d esindavat BULLETPROOF-i, ...  ei oska öelda. Mõlemad on aga erinevate arusaamade kohaselt limusiinid. Jah, nii nagu Prantsuse tõuraamat hakkas mõni aasta tagasi tunnistama nudi limusiini, hakkab varsti tunnistama topelt-lihaselisust, tuleb neil ühel hetkel raske südamega tõenäoliselt leppida ka sellega, et limusiin võib olla ka ... must ... elame-näeme.

 Kõikide osalejatega saab tutvuda siin. Nagu näha, osalesid Euroopa eelvoorus kaks looma ka Eestist, seekord kahjuks küll lõppvooru pääsemata, aga ehk on selline võistlus ka väike kannustus Eesti kasvatajatele korraldamaks siinmail suuremaid loomade omavahelist mõõduvõttu ja mis kõige olulisem - aretuses rohkem tööd tegema.

Niisiis, kes ei pea paljuks väikese Maxi palvele vastu tulla, tehke VEEL TÄNA oma valik siin:

http://www.champion-of-the-world.net/