Aasta olulisimad päevad ...

Mis on lihaveisekasvatuse juures majanduslikus võtmes kõige olulisem? Aga loomulikult see, et lehmad, kellelt seda soovime, tiinestuks. Tiinestumine, terve vasika ilmaletoomine ja hea kasvukiirusega võõrutuseni viimine on ammlehmade igaaastane töö.
Häid lehmi eristab mitte niiväga headest eelkõige see, et saame temalt igal aastal vasika ning poegimisvahemik on ligikaudu 365 päeva. Just need näitajad omavad kõige suuremat mõju farmi üldistele majandustulemustele - nii sissetulekutele kui ka kuludele. Kahtlemata võime tunda rõõmu üksikute vasikate meeletu kasvukiiruse või muudest tippnäitajatest üksikute loomade osas, kuid kõik selle võivad majanduslikus mõttes muuta tühiseks mõned mittetiined lehmad.

Kasvataja hoiab alati pullile pöialt ...et ikka õnnestuks ...

Üldiselt olid meie tulemused sel aastal rõõmustavad: seni kontrollitud 143 loomast 133 said staatuse "kontrollitud tiine", 8 staatuse "üle kontrollida" ja ainult 2 staatuse "tühi". Seega oli tiinestuvus minimaalselt 93 %, mis on väga lähedal majandamisel eesmärgiks seatud 95%-le. Veel on kontrollimata mõned hilised poegijad, kelle vasikad veel võõrutamata ja kes samuti koos pulliga karjamaal olid - kuid üldist pilti nad enam eriti ei mõjuta.
Tiinuste suuruste erinevus niiväga rõõmu ei teinud - poegimisperiood venib jälle vähemalt 5 kuu peale, aga seda võis ka eelmiste aastate tõttu ette aimata. Aga sellega tegeleme.

Meie tiinuste peaekspert - vet.arst Agur

Tiinuste kontrolliks on tänapäeval mitmeid alternatiive: lisaks klassikalisele rektaalsele uuringule võib kasutada vereproovi või ultraheli või testimist piimast. Nii või teisiti tuleb loom mingil viisil fikseerida - see on kõikide meetodite puhul ühine. Loomulikult on olemas ka väikeseid karjasid, kus omanik jalutab loomade vahel ja sirtsutab topsidesse piimanatukest ... aga see on pigem ikka erand.

Vere- ja piimaproovi ning ultraheliuuringu eeliseks on kindlasti põhitulemuse saamine väiksema aja jooksul peale tiinestumist. Katsumine on aga mõistlik ette võtta minimaalselt 6 nädalat peale pulli eraldamist karjast - vastasel korral on suur tõenäosus, et osad loomad tuleb paratamatult üle katsuda ("recheck"). Katsumise eeliseks on kohene teadmine tulemusest (tühi, väike tiinus, suur tiinus) ja sellest tulenev võimalus loomad koheselt, nö ühe töökäiguga, gruppidesse jaotada. Proovide miinuseks on kindlasti asjaolu, et tiinuse suurust ei ole võimalik määratleda. Samas on väikestes karjades loomade jälgimine sageli väga põhjalik, ja kui proovid võetakse koheselt peale paaritust, ei ole tiinuse suurusel loomulikult tähtsust. Nii et - iga kasvataja valib ise oma karja ja töökorralduse tarvis sobiliku tiinuse kontrolli meetodi, kõige olulisem on, et seda tehtaks. Meie lahendiks on katsumine ja selles on meile asendamatuks abimeheks veterinaararst Agur Asperk. Aastatega on teadmine protsessi korraldamisest, töövahendid ja töövõtted arenenud juba sedavõrd, et toiming kulgeb statsionaarse aediku abil kiirusega 50 lehma/tunnis.

Täiendavasse kontrollgruppi sattusid peamiselt hilised poegijad, kelle võimalik tiinus veel väga väike

Kõrge arengutasemega tootmiskarjades peetakse tiinuse kontrolli ülioluliseks. Iga söötmispäev maksab ja iga mõttetult kulutatud sent kandub lõpptoodangu (võõrutatud vasikad) omahinda. Meie majapidamistes reeglina sööda- ja maapuudust pole ning suhtumine majandusarvestusse ja sealtkaudu tiinuste kontrolli ehk sedavõrra leigem. Aga see muutub ... peab muutuma.

Nemad siin aga saavad nautida rahulikku "titeootuse" aega.

Vähemalt 2 korda poeginud ja täna tiinete lehmade keskmine poegimisvahemik on meil detsembri seisuga 402 päeva.  Seda tulemust kujundab negatiivses suunas eelkõige nende puhtatõuliste loomade suur osakaal, kellede osas ei ole jagunud otsustavust neid üksikutel mittetiinestumistel karjast välja viia. Muude probleemsete asjaolude puudumisel tuleb seda aga reeglina alati teha - sigivus on üks selge üldise aretusväärtuse määramise osa ning kui seda karjas tervikuna eitada, on tulemuseks aretusliinid, kus samad probleemid suure tõenäosusega korduvad - see kõik on aga raha - saamatajäänud tulu ja mõttetult tehtud kulutused.

Lõpetuseks ehk üks huvitav lisafakt: lehmade ja tiinete mullikate keskmine eluskaal oli tiinuse kontrolli perioodil 777 kg - kokku ligi 120 tonni "naise ilu" ...