KR JUNSU - loodetavasti hea pull mullikatele

Juba mitmeid aastaid korraldab Eesti Tõuloomakasvatajate Ühistu (ETKÜ) parimatele noorpullidele katse - erinevatest tõugudest valitakse 2-3 noorpulli ning tuuakse nad mitmeks kuuks ühte kohta kokku, kus siis "söödetakse-kaalutakse-mõõdetakse- ... jne". Tulemustest antakse jooksvalt teada ning kevadel jõuavad pullid reeglina ka Maamessi pullioksjonile.
Sellel aastal peetakse lihaveise noorpulle Keavas, ETKÜ pullijaamas. Meie karjast läks eile katsesse limusiini tõugu noorpull Junsu; sünd 14.03.2016.

Junsu suvel karjamaal

 Miks me arvame, et Junsu võiks olla hea noor tõupull sellesse katsesse?
Tema võõrutuskaal oli ju vaid 317 kg (kaal elupäeva kohta 1,33 kg - mis on tublisti alla karja keskmise). Mõte, miks seda looma sai katsesse soovitatud, seisneb selles, et kasvatajatel oleks kevadel pulli soetades võimalus valida ka üks loom, mille põlvnemine (ja muud näitajad), viitavad ilmselgelt võimalusele, et temast saab väga hea pull mullikatele.
Junsu sünnikaal oli 35 kg. Tema isa Hoger ja isa-isa Klarund Osval on samuti väga väikese sünnikaaluga, vastavalt 38 ja 41 kg.

Ema M-P Daevoo on pärit Soomest (pilt: okt 2016)

Junsu ema Daevoo on pärit Metsa-Paavola karjast Soomest. Tema keskmine poegimisvahemik on 361 päeva; vasikate keskmine võõrutuskaal 300 kg. Daevoo eelmise aasta tütar Iisopina sai meie karja paaritusealiste lehmikute valikul sel sügisel kõige parema koondhinde (jõudlus+välimik+temperament).
Isa Hoger on toodud Taanist - just mullikapulliks - ja temas ei ole olnud põhjust pettuda. Vasikate keskmine sünnikaal 40 kg; keskmine võõrutuskaal 318 kg (põhiliselt mullikate 1.poegimisel). Rahulik, hea lihakusega loom.

Aagaard´s Hoger - Taani kuulsaima limusiinipulli Klarund OSVAL`i poeg

Meie mullikad poegivad pealt 30-ndat elukuud, aga siiski kasutame nende paaritamisel spetsiaalselt selleks soetatud pulle. Miks? Puhas kogemus ... välismaalt toodud põhikarja pullid, mis valitud eelkõige kasvukiiruse, karkassi ja lihakuse näitajate parandamiseks, ei "hiilga" just poegimiskerguse poolest. Seega on raskuste vältimiseks esmaspoegijatel mõistlik kasutada nn mullikapulle. Kas sellisest kombinatsioonist sündinud lehmikuid (mullikas + mullikapull) ka põhikarja võtta, see on juba iga kasvataja aretuseesmärkide seadmise küsimus.

Kokkuvõtteks: loomulikult teavad kõik kasvatajad, et head geneetilised eeldused mingi üksiku näitaja suhtes, ei taga veel parimat tulemust ... aga neil, kes soovivad endale tulevikus väga hea iseloomuga ning keskmise kasvuga mullikapulli - hoidke Junsu arengutel silma peal !!!

MÜÜA HEINA!

Pakume müügiks kvaliteetset luhaheina, mis kogutud Lääne-Eesti rannikult Matsalu lahe karjamaadelt.

Täpsema info leiad meie müügiplatsilt: http://lihaveis.blogspot.com.ee/p/muua-heina.html

Kontakt: Jaanus Vessart, gsm 5069094

Preilide paraad

Viimasel nädalal oleme palju aega pühendanud 2015.a sündinud lehmikute (meie mullikad poegivad pealt 30 elukuud) andmete kogumisele ja korrastamisele. Oleme juba aastaid kasutanud karjahaldustarkvara CattleMax, mis annab suurepäraseid võimalusi loomade algandmete kogumiseks, talletamiseks ja hilisemaks analüüsiks. Aasta-aastalt on ka järjest kindlamini juurdunud teadmine, et "täna kogumata ja talletamata andmed, on homme huupi tehtud otsused" ... seda eelkõige just aretuse võtmes.

Mullikakari nautimas teismeliseiga oma avaral karjamaal septembrikuu alguses.

Karja üldise arenguga sünkroonis, eriti hetkest, kus põhikarja üldarv enam ei suurene, läheb selektsiooniprotsess  aasta-aastalt järjest keerulisemaks. Kõik me tahame valida parimaid loomi oma põhikarja täienduseks ning olla kindlad, et loomad, keda aretusloomadena müüa soovime, on kindlasti ka seda väärt. Meie põhimõte on olnud ikka - ära müü teadlikkult kehva looma! Varjatud vigade eest pole kahjuks siiski kaitstud ei ükski ostja ega müüja...

Kui varasematel aastatel on meie mõistes heade loomade osakaal olnud väiksem mitte nii heade loomade osakaalust ja otsuste tegemine sellest sõltuvalt ehk lihtsakoelisem, siis viimasel ajal on see muutunud ning tänavu püüdsime juba juurutada süsteemsemat metoodikat, mis arvestaks rohkem erinevaid näitajaid. Metoodika otsimisel lähtusime peamiselt sellest, et see kujuneks optimaalseks tööriistaks selektsiooniks kulutatud aja ning selle tulemuse usaldusväärsuse suhtes. Eestis on aretusväärtuse tsentraalne ja süsteemne hindamine veel algusjärgus ning põhjalikult uuritud välismaiste seemenduspullide kasutamine väga väike. Seega ei jää kasvatajatel, kes soovivad aretuses kiiremini edasi liikuda, muud üle kui lisaks Jõudluskontrolli poolt pakutavale, leida enda karja baasil täiendav süsteemne lähenemine selektsiooni läbiviimiseks.

Siinjuures mõistame neid karjakasvataid, kel laudas selektsiooniks kümmekond mullikat ja kes meie ponnistuste peale kulme kergitavad ... aga uskuge - suure hulga loomade puhul on mingi, olgu või väga lihtsakoeline, süsteem möödapääsmatu.

Metoodika alused

Kokku osales 2015.a valimis 65 mullikat, kellest 34 oli limusiinid (Li + F4), 5 puhtatõulist blondet ja 26 erinevat ristandit. Vanus 16-22 kuud; keskmine eluskaal 540 kg.
Ühtlustamaks analüüsitavate andmete hulka, indekseerisime kõik algandmed arvudega 1-5. Seda tegime põhimõttel, 1 on kõige parem/soovitavam ja 5 kõige nõrgem/ebasoovitavam tulemus.

Sellise lähenemise valisime eelkõige põhjusel, et hindame loomade temperamenti juba varasemalt karjahaldustarkvaras pakutavate hinnetega 1-5 ning see võimaldab meil temperamendi hindamise tulemused ilma täiendava indekseerimiseta kasutusele võtta (vt temperamendi hindamine).

Loomade andmed, mida analüüsi käigus kogusime ja vaatlesime, olid järgmised: mullika kaal selektsiooni ajal ning sellest tulenev kaal elupäeva kohta (WDA - weight daily average); võõrutuskaal elupäeva kohta (Adj WW - adjusted weaning weight); temperament, välimiku näitajad laudjas, jalad ja karkass. Lisaks indekseerisime mullikate emade järglaste keskmist võõrutuskaalu elupäeva kohta ning keskmise poegimisvahemiku (ACI - average calving interval). Mullikate isa andmetest pidasime oluliseks nende tütarde järglaste keskmist Adj WW-d, mille arvutasime põhikarjas olevate lehmade andmete alusel (ei indekseerinud, kuna täiskasvanud tütreid on meie põhikarjas vaid osadel vanematel tõupullidel). Keda huvitab meie "metoodikakatsetus" põhjalikumalt, saab seda lugeda siit.

Kokkuvõttes koosneb iga looma numbriline lõpptulemus kaheksast „hindest“, mille summa sai jääda vahemikku 8-40 (mida väiksem number, seda parem).

Kõige suuremaks väljakutseks selles protsessis kujunes oodatult välimiku hindamine, sest pikk ja metoodiline praktika meil selles vallas puudub. Teadmine, et laudja nurk, pikkus ja muud näitajad; karkassi üldised suhtelised mõõdud ja jalgade olukord, on otseses seoses põhikarjalooma majandusnäitajatega tulevikus, on meil aga kindlalt olemas - jääb üle vaid harjutada.
Selektsiooniprotsessis saime selge kinnituse, et eelmisel aastal alustatud temperamendi süsteemne hindamine, on tänaseks kujunenud üsna usaldusväärseks toiminguks ning samad hinded "jäid reeglina pidama" ka loomade mitmel järjestikkusel vaatlusel.

Palju arutlesime oma "metoodikaidu" kujundades selle üle, millist kaalu üks või teine näitaja koguhindes kannab ning kuidas on omavahel võrreldavad jõudluse ja välimiku näitajad. Tõenäoliselt hakkavad seda siiski kõige enam näitama aeg ja reaalne elu, kui karja täienduseks jäetud loomade käekäiku edasi jälgime. Kindlalt sai siiski otsustatud, et viletsa temperamendiga loomadel meie karja (ja ka müügiplatsile) asja ei ole, olgu nad kuitahes hea kaalu ja nägusa moega. Seda filosoofiat on oma karjas pikalt praktiseerinud ka Rootsi üks parimaid limusiinikasvatajaid Carina Hansson, kelle karjast kuu aega tagasi meie farmi toodud väike pull Max on tõepoolest üks haruldaselt sõbralik loom.

Limusiinid

Limusiinide selektsioonikategoorias troonisid preilid Isopina ja Illu (isa Rubens Li), kellede puhul said määravaks nende ühtlaselt head tulemused kõigis vaadeldavates kategooriates Samas tekitas välimiku vaatlusel pisut muret nende laudjas, mille laius poegimiskerguse tagamiseks võiks olla veidi suurem. Sama tendentsi täheldasime ka Rubensi teistel tütardel ning see sunnib meid juba algaval poegimisperioodil erilise tähelepanuga jälgima esimesi esmaspoegijaid.

Kolmanda tulemuse võitles välja Espadoni tütar Ignor. Ühtlasi täheldasime Espadoni tütarde juures huvitavat asjaolu, et nende võõrutuskaalu numbrites on tulemused pigem tagasihoidlikud ning järglaste areng saab õige hoo sisse alles pärast võõrutust. 

KR Isopina (pildil) emal M-P Daevool on olnud kuus vasikat ning keskmine poegimisintervall 361 päeva

KR Illu, tänavu septembris Kaiu külje all, spetsiaalselt preilidele mõeldud karjamaal

Ristandid ja blonded

Tootmiskarja tulemusi vaatates tuleb tõdeda, et hinnete üldpilt on pisut parem kui limusiinidel. See annab tunnistust, et ristandite selektsioonis on juba mõnda aega olnud võimalik teha jõulisemaid ja radikaalsemaid valikuid kui puhtatõuliste karjas. See omakorda kinnitab reeglit, et kui soovid samal ajal karja suurendada ja selle omadusi parendada oled ikka oma valikute pantvang - jättes sisse näiteks mitte niiväga hea temperamendi või jõudlusnäitajatega, aga siiski 100% veresusega loomad.

Ristandite esikolmikus olid kaks limusiini ja blonde ristandit Irka (isa Rubens Li) ja Ilistra (isa Rasmus Ba), kusjuures viimane neist on väga huvitava aretusloo ja ebatavalise väljanägemisega preilna - temast räägime ehk tulevikus eraldi loos. 

KR Irja isa on puhtatõuline limusiinipull ning ema blonde ja limusiini ristand. Üldiselt on lehmik pärinud palju limusiini tõuomadusi ning tema kuulumine ristandite hulka paistab välja eelkõige dokumentidest.

Blondede hindamisel olid tulemused küll üsna ühtlased, aga mitte nii head kui eelmistel gruppidel ning see eeldab edasist mõttetööd, kas ja kui palju täiesti erinevat tõugu samadel alustel hinnata saab. Kõige raskem oli hinnata välimikku, eriti laudjat, sest erinevalt lumusiinidest, on nad märksa vähem ümarate vormidega ning paratamatult kippus võrdluspilt pidevalt limusiinide kasuks kalduma. Parimaks osutus Rasmuse (Ba) tütar Ines, kelle näitajad olid siiski täiesti võrreldavad parimate limusiinide ja ristanditega. 

Aasta ja nelja kuune puhasttõugu blonde lehmik KR Inga psütaitas 715 kg selle aastakäigu preilide kaalurekordi. Kahjuks ei taga see talle kohta meie karjas - vilets temperamet on ohuks loomadega tegelejatele ning mõjutab halvasti kogu karja kollektiivset närvikava.

Tõe kriteerium on praktika ja eks elu näitab, milliseks meie selektsiooni tulemused pikemas perspektiivis kujunevad. Igal juhul on otsused tehtud ning lisaks oma karja täiendamisele leidsime ka päris mitu müügilooma, kellest võiks saada karja täiendust ka teistele huvilistele. 

Vasikate võõrutamine ja kaalumine

Viimased paar päeva oleme tegelenud selle aastakäigu vasikate võõrutamise ning kaalumisega. Ja tulemused on rõõmustavad - vasikate välimikud ja juurdekasvud on paremad kui ühelgi varasemal aastal. Kokku võõrutasime ja kaalusime viimastel päevadel 113 vasikat, kellest 53 olid pullikud ja 60 lehmikud, 44 puhtatõulised limusiinid ning 69 ristandid. Kümmekond suvel sündinud vasikat jäid veel emade juurde ning nende võõrutus saab toimuma uue aasta alguses.

Kes loomade võõrutusaegse sorteerimisega kunagi tegelenud see teab, et piltlikult öeldes valitseb laudas sel ajal "hullumaja puhvet", kus "puhvetipidajad" elegantseid matadooriliigutusi teevad ning kogu oma nutikuse ja väleduse mängu peavad paneme. Instinkt, mis emasid ja lapsi koos hoiab, on sedavõrd ürgne, et inimesel sinna vahale tulla pole kunagi lihtne. Ent emadel on juba kõhus uued vasikabeebid ning noorukitel aeg oma eluga alustada..... Vaata ka VIDEOST, mis loomad ise sellest arvavad.

Võõrutuskaal (weaning weight)

Vasikate keskmine elupäevade arv võõrutuseni oli 239 päeva ehk umbes 8 kuud. Keskmine võõrutuskaal oli 338 kg ning looma keskmine juurdekasv elupäeva kohta 1,43 kg. Ühegi vasika puhul ei jäänud võõrutuskaal alla 200 kg (väikseim 206 kg) ja päevane juurdekasv alla 1 kg.

Suurimad kaalunumbrid saime limusiini ja simmentali ristandpullidelt Jorrilt (440 kg, isa Dakota (Ba)) ja Jantalt (438 kg, isa KR Dixon (Li)). Kolmanda tulemuse tegi pullvasikas Jako (435 kg, isa Hoger (Li), kes ise pole küll päris 100% veresusega limusiin, aga kelle vasikad puhtatõulise ammaga paaritades, oleks juba samuti puhtad limusiinid.

Limusiini ja simmenatli ristandpullik KR Jorri, oktoobri alguses Matsalu luhal.

Jaanuaris sündinud limisiinipull  KR Jako paarinädalasena laudas....

...ja üheksakuusena Karitsas Pärt-Jaagu karjamaal

Lehmikud üldjärjestuses esikümne sisse ei mahtunud. Ka nende arvestuses näitasid suurimaid kaalunumbreid KR Dixoni ristandvasikad Jonna (406) ja Jane (402). Puhtatõulise lehmiku suurima kaalu saime Jungelt (399 kg, isa Juvel (Li)). Pea sama suurusjärgu kaalud (ca 380 kg) olid ka kahel  teistel Juveli vanematel tütardel Jennyl ja Juvellal, kelle kasvamist me sel suvel hoolega oleme jälginud ning hellitavalt "priimaballeriinideks" kutsume.

Tõupull Juveli üks vanemaid lehmvasikaid KR Junge, septembris Karitsa karjamaadel

"Sada kilo - naise ilu!" Junge ja temast kaks nädalat noorem Johanna kaaluvahe oli võõrutusel täpselt 100 kg. Selline pilt peaks igale  karjakasvatajale mõtteainet andma.

Kuigi eelnevat loetelu oli tore teha, tuleb tunnistada, et sellise lähenemise puhul on vanus peamine konkurentsieelis ning noorematel vasikatel võimalus etteotsa jõuda sisuliselt võimatu.

Kaal elupäeva kohta (WDA)

Lähtuvalt eeltoodust võrdlesime vasikate puhul ka kaalu elupäeva kohta, mis on märksa vähem seotud vanusega ning seega annab natuke "ausamad" võrdlusandmed.

Kõige suurema juurdekasvuga oli blonde ja limusiini ristandpullik Juunius (2 kg/päev, isa Rasmus (Ba)). Väga korralikku tulemust näitas ette ka puhtatõuline limusiinipullik Juusik (1,97 kg/päev, isa Juvel), kellele järgnes taaskord limusiini ja simmentali ristandpull Juntsu (1,87 kg/päev, isa Hoger). Hea meel oli sellest, et kõik esimese nelja hulka mahtunud olid erinevate isade vasikad, mis annab lootust, et oleme saanud häid vasikaid enamikelt oma eelmisel aastal paarituses olnud tõupullidelt.

Blonde tõupull Rasmuse ja limusiini amme ristand Juunius septembris Karitsas Ristimäe karjamaal. Kuigi isa Rasmuse välimik, ei ole parimate killast, on tema järglased elujõulised ning võõrutusel vasikate keskmine kaal elupäeva kohta 1,6 kg.

Õnneliku lõpuga lood...

Paratamatult vaatleme võõrutusel oma suure karja mõistes teise pilguga ka vasikaid, kelle sünni ja kasvamise taga on erinevad, rohkem või vähem keerulised lood, mis on nõudnud meie töötajatelt enam tähelepanu, kiiret reageerimist ja suurt kannatlikkust.

Väike Jesse sündis 16. jaanuaril ning emaks saanud mullikas ei ilmutanud vähimatki instinkti vasikaga tegelemiseks. Paari nädala järel sai Jesse asendusema - mullika, kes oli poegimisel kaotanud oma esimese vasika. Kahjuks ei toonud uus lahendus soovitud tulemust ning huvipuudusele lisandus värske amme agressiivne käitumine vasika suhtes.

Nö uus päev koitis Jesse jaoks alles märtsis, kui taas üks poegimisel vasika kaotanud amm viimaks orvukese omaks võttis ning vasikas normaalsele toidurežiimile sai. Suve veetis Jesse koos oma asendusemaga Matsalu luhakarjamaadel ning tema võõrutuskaal oli 390 kg ja päevane juurdekasv 1,32 kg.

Pisike pullvasikas Jööbike sündis 22.märtsil ühena samasoolistest kaksikutes, kaaludes vaid 29 kg. Teine vasikas hukkus, ema jalgade all. Ellujäänu oli väga väike ja nõrk ning eraldati emast kohe pärast ternespiima andmist. Vasikas sai hüüdnimeks Nööbike ja hakkas piimapulbri abil kiiresti kosuma. Aprilli alguses sai ta uue amme, kes juba kasvatas sama vana pullvasikat, ent võttis uue lapse lahkesti kostile. Ametliku nimega KR Jööbike kaalus võõrutusel 290 kg ja juurdekasv päevas oli 1,26 kg.

KR Jööbikest titena pudelist toitnud "ristiisa" Mati soovis oma lemmikut suveks kodu kõrvale Kalda karjamaale. Ja seal ta oma suve veetis koos ema ja kasuvend Josiga.

Kõik ei lõppe siiski alati õnnelikult ...

Kahjuks on aga nii, et mitte kõik lood ei lõppe õnnelikult ja pingutused ei kanna vilja. 8.jaanuaril sündis 28 kg pullike Jass, kelle emal ei jagunud oma esmassündinu jaoks ei piima ega hoolitsust. Terneseasendaja, piimapulbri ja poepiimaga püüdsime vasikat toita, aga pisikest Jassi vaevas sünni järgselt tekkinud immuunsuspuudulikkus. Elasime talle kõvasti kaasa - ikka päev korraga. Nädal hiljem tema jõud rauges ja loodus oli oma valiku teinud....

Kuna Jass oli aasta esimene vasikas, puudus võimalus talle kiiresti uut ema  leida, Seega sai Jassist "pudelivasikas" ning Jaanusest sobiliku amma puudumisel  ajutine asendusema.

MÜÜGIS kaks noort limusiini tõupulli

Kuni novembri lõpuni pakume müügiks kahte limusiini tõugu noort pulli. Mõlemad saavad peagi kahe aastaseks ning oleks valmis koheselt "tööle" hakkama.

KR IMPEL

KR Herakles

Üldiselt on vabapidamisel pullidel iseloomu, aga sel nädalal toimunud õppepäeval, mis tõi loomi uudistama suure hulga neile võõraid inimesi, näitasid pullipoisid end igati viisakate ja sõbralikena.


Täpsema info loomade andmetest leiad meie MÜÜGIPLATSILT! Kui vajad järgmiseks aastaks pulli, siis ehk leiad nende hulgast kellegi - lööme käed, maksta ja transportida võib ka jaanuaris!!!

Välimiku hindamise õppepäev

Eile oli meil külas hulk lihaveisekasvatajaid, kes õppisid isasloomade välimiku hindamist Kanada koolitaja ja lihaveisekasvataja Garner Deobaldi kogemustele ja teadmistele tuginedes. Lihaveisekasvatajate Seltsi ja ETKÜ ühisüritus sai alguse teoreetilise loenguga Keavas ja jätkus Karitsa karjamõisas konkreetsete loomade hindamisega.

Kõikide lemmik oli loomulikult mõni aeg tagasi meile saabunud Max Oderupist - oli tore näha, et Max ei läinud närvi ka sellise suure arvu inimeste läheduses. Kõigile meeldisid tema ümarad vormid ja rahulik meel.

Edasi vaatasime juba vanemaid, 2015.aastal sündinud pulle. Jagasime loomad kahte gruppi: nooremad ja vanemad ning katsusime ühiselt hinnata nende välimikku omandatud teoreetiliste teadmiste baasil. Vaatamate külmale ilmale oli meeleolu hea ning loodetavasti jäid külalised üritusega ka rahule.

Loomad tuppa, tali tuleb...

Täna saabus viimase Karitsa karjamaadel suvitanud karja jaoks päev, mil võtta ette jalgsimatk Kaiu suurfarmi lautadesse. Nii nagu loomad eelmisel päeval ennustasid, oli maa valge ning ilm üsna tuisune ja kõle. Ligi 5 km pikkune maraton sujus sel aastal viperusteta ning kõik 116 looma jõudsid  reipal sammul oma talveresidentsi.

Kohajõudes on aedik siginat-saginat täis ning läks tubli tunnike enne kui reisiväsimus maad võttis ning loomad oma argitoimingute juurde tagasi pöördusid. Loomade reisijärgseid meeleolusid saad näha siit videost.

Ülehomme toovad loomaveokid ära Matsalu luhtasid hooldanud karja ning sellega on meie kõigi suvehooaeg lõppenud.

Lume lõhn

Juba aastaid olen ma hämmastusega jälginud loomade bioloogilist ilmaprognoosi. Vahetult enne lume tulekut koguneb Pärt-Jaagu karjamaa kari kõige kodupoolsemasse soppi ning jääb nõudliku näoga ootele. Nemad ei vaja peeneid satteliitradareid teadmaks, et pärastlõunal algab lumesadu ja liigub saartelt mandri suunas. Õhus on lume lõhna ja nemad tunnevad seda...