Ringkäik Karitsa karjamaadel - vol 1

Üldiselt on suvi olnud loomadele väga meelepärane ning vasikate juurdekasvud karjamaal on silmnähtavalt rõõmustavad. Rohumass vohab ning ka liigse palavusega pole karjad sel aastal kimpus olnud.
Kokku on Karitsa ümbruses meie loomadel karjatamisalana kasutada ligikaudu 200 ha maad, mille hulgas on nii tavalised püsikarjmaad kui ka poollooduslikud kooslused ning põllud, millelt vähemalt üks niide sööta varutud. Enamik karjamaid ongi nö dünaamilised, millelt suve esimesel poolel varutakse niide või kaks talvesööta, ning edasi saavad karjad võrsuval ädalal hea maitsta lasta.
Suurim kari, mille suuruseks on hetkel 73 looma, asub endise Kambi ja Pärt-Jaagu talu maadel. Karjas on 35 amma, 37 vasikat ning tõupull Juvel.

Pärt-Jaagu kari koosneb peamiselt puhtatõulistest limusiinidest. Keskel troonib tõupull Juvel. Ees paremal on limusiinipoiss KR Karri, kes pärast esimese nädala rasket haigust siiski hästi paranes ning ema hoolitsuse toel ilusaks pullikuks on sirgunud.

Pisut vähem on loomi Kaiu aleviku külje all oleval Suurfarmi karjamaal. See on ajalooliselt olnud "noorte tüdrukute" karjamaa, kes enne paaritusse minekut seal oma teismelisepõlve naudivad. Lisaks 53 mullikale, on karjamaal ka 8 amma ja 7 vasikat. Lehmade puhul on tegemist vanemate "prouadega", kes enam paaritusse ei lähe ning kes saavad "pullivabal karjamaal" rahulikult noortele daamidele ematarkusi õpetada.

Pildil mullikas KR Jooli, kes oli sündides ühest silmast pime. Kõrvaltvaadates ei tundu see asjaolu tema elutegevust segavat. Kas Jooli läbib ka meie karja täienduseks valitavate mullikate hindamise karmi kadalipu, selgub juba paari kuu pärast.

Üsna ajaloolise Karitsa küla südames, Kalda talu kõrval asuval väikesel karjamaal on 21 looma. Seal toimetab Soomest pärit "mullikapull" Jaguani, kelle kätte on usaldatud 10 mullika esimene paaritus. Lisaks on vajanud tema "mehelikku potentsiaali" veel 5 amma kes karjamaal oma esimesi vasikaid kasvatavad.

Esimest korda paarituses olev F4 mullikas KR Iluta. Tema tulevane vasikas on aga juba puhtatõuline limusiin.

Endise Salutaguse küla servas asuval Hiie karjamaal naudib suverõõme 13 looma. Lisaks tõupull KR Heroldile on karjas kuus amma koos vasikatega. Hiie karjamaa eripäraks näib olevat eriti heas tasakaalus taimekooslus, sest loomad lahkuvad sealt sügisel väga hes toitumuses.

Esiplaanil väike limusiinipull KR Kresse, taamal tõupull KR Herold.

Heinamüük Matsalus on alanud

KUULUTUS ON AEGUNUD!
Nii nagu ka varasematel aastatel, pakume müügiks kvaliteetset luhaheina, mis kogutud Lääne-Eesti rannikult Matsalu lahe karjamaadelt.


Täpsema info leiad meie müügiplatsilt: http://lihaveis.blogspot.com.ee/p/muua-heina.html

MÜÜA limusiini tõupull ESPADON - müüdud!

Prantsuse päritolu tõupull Espadon on staažikas ja kogenud ning meie karjas olnud pikalt. Kui Sul on väike ammekari, kes vajab "tugevat ja tõupuhast meest" vaata täpsemat infot meie MÜÜGIPLATSILT.

Kevad läks ja tuli suvi...

Mati nobedate näppude all on valmis
saanud uus karjaaed ning järjekordne
suvitusplats on loomade ootel

Kevadest on märkamatult saanud suvi - sama tuuline ja vihmane ning nappide soojakraadidega.

Ega loomi see suurt ei heiduta - ehk ongi just sellised ilmad neile meeltmööda. Pole liigset palavust ning viimaks massi kogunud rohumaadel on ninaesine endiselt hõrk ja mahlane.

Hooga käib ka söödavarumine. Mõistagi saab rääkida vaid silost ning seda kraami on kogutud kahe suure pätsi jagu; lisaks veel hulka rulle. Heinateoks vajalikku õhutemperatuuri pole kusagilt võtta ja seda ei luba ka lähim ilmaprognoos.

Poegimisperiood on peaaegu läbi ning elu Karitsa karjamaadel on täies hoos. Enamik maadest on saanud ka hooldusniitmist ning loomad tunnevad end rõõmsalt ja rahulolevalt. Kokku karjatame loomi sel aastal 11-l suuremal või väiksemal karjamaal. Suurim karjatusala on endiselt Matsalus, kuhu on suviseks mereluhtade hoolduseks "komndeeritud" 109 looma. Kus täpsemalt paiknevad, kui suured on ja milliste tõupullidega on "varustatud" meie karjatusgrupid, sellest juba järgmistes postitustes.

Olevil on käsil karjamaa hooldusniitmine. 

Kalev on avanud veokäru värava, et lasta
karjamaale meie viiendad kaksikud.

Neli paari kaksikuid

Kalina ja Karge paari tunni vanusena esimest annust
ternespiimamanustamas

Tänavune poegimisperiood on olnud meile rõõmustavalt kaksikute rohke. Sajakonna poegimise kohta on lehmad ilmale toonud neli paari kaksikuid.

Esimesed samasoolised lehmvasikad Karge ja Kalina sündisid 30.jaanuaril ning kaalusid kõigest 29 kg ja 27 kg. Täna on nad igati tragid ja elujõulised.
19.veebruaril sündinud samasoolistest lehmikutest aga üks suri ning sama juhtus 27.märts sündinud samasooliste pullvasikatega.

KR Junsu alias Holger astus üles Maamessi pullioksjonil

Eile, 21.aprillil toimus Maamessi raames lihaveiste show ja oksjon. Suurtes lihaveiseriikides vägagi populaarset showd ehk näitus-võistlust, korraldati Maamessi ürituste osana seekord juba kümnendat korda. Aastaid tagasi vaid üksikute farmerite initsiatiivina alustatud ettevõtmine, tõi seekord kokku ca 50 looma kõikidest Eestis enamkasvatatavates lihaveisetõugudest. Aga mis veelgi toredam - võistlusel üles astunud loomade tase oli kõrge ning seda kiitis ka suure kogemusega Taanist pärit hindaja Christian-Erik Boge, keda meil Eesti visiidi ajal oli suur rõõm oma majapidamises võõrustada. Christiani hinnangul võiksid näitusel osalenud parimad pullid vabalt osaleda sarnastel üritustel muudes riikides. Lehmikute osas nägi ta siiski veel arenguruumi.

Paaritushooaeg on alanud

Juunior on valvel - õiget hetke ei tohi maha magada...

Kevad kogub tuure ning aega arvutite taga kirjatükke teha on aina vähem. Suvel ehk pikema intervalliga, ent siiski jätkuvalt, püüame huvilisi oma enda ja loomade tegemistega ikka kursis hoida.

Ilus ilm ja pehme kõhualune - hõissa kevad!

Paar viimast nädalat on möödunud peamiselt paaritusgruppide planeerimise ja moodustamise tähe all. Mullikate paaritust sai sel hooajal alustatud pisut varem ning kui meie tublide mullikapullide Hogeri ja Jaguani töö kenasti "vilja kannab", loodame esimesi vasikaid näha juba jaanuari alguses.