Tänavune poegimisperiood on viimaks läbi saanud

16.jaanuaril alanud ning 7.septembril võiduka lõpu saanud poegimisperioodi võib lugeda üldiselt õnnestunuks. Kuigi, nagu enamikel loomakasvatajatel jagus meil selle sisse nii rõõmu kui kurbust, nii valusaid õppetunde kui rahulolu kordaminekute üle.

Paaritused ja tiinused

Eelmisel suvel paaritusse pandud 118 lehmast saabus tiinena tagasi 111 amma, ehk ca 94%. Mullikate puhul olid pullid saanud "täistabamuse" mis tähendast 30 tiinet mullikat 30-st (100%). Seega ootas poegmist kokku 141 looma. Esimene katsumine talvel andis tegelikult lehmade osas isegi parema tulemuse, kuid kevadine täiendav katsumine "tunnistas" 4 lehma siiski tühjadeks.

Aasta esimene poegija, mullikas KR Henna nautimas tiinena viimasid rõõme sügisesel karjamaal.

Eelmisel karjatamise perioodil hukkus üks trauma saanud lehm. Üks amm, Teresa, saabus Matsalust "suvelaagrist" tagasi nihestatud puusaliigesega, mis vaevu lasi loomal veokärule ronida. Meie suureks ehmatuseks osutus Teresa kontrollimisel tiineks ja nii ei jäänudki muud üle kui talle laudas väike aedik eraldada ning loota, et ta tiinuse õnnelikult lõpuni kannab. Kuidas Teresa lugu edasi kulges, sellest kirjutame ükskord pikemalt eraldi.

Abordid

Väga õnnelikult möödus viimane tiinusteperiood abortide osas ning selle võib julgelt kirjutada sarvede eemaldamise järjepideva protsessi arvele. Sarvede eemaldamine, eriti lehmadelt, on oluliselt vähendanud osade ammade senist dominantsust ning üldist pingefooni karjas. Omavahelised rüselused ei too reeglina kaasa tõsisemaid tagajärgi ning ka loomadega tegeleval personalil on palju lihtsam anda poegimis- ja veterinaarabi ning teha muid loomade liigutamisega seotud toiminguid.

7.septembril viimasena poeginud ning beebi tublisti "üle aja kandnud" KR Amanda vajas enam kui 60 kg vasika ilmaletulekuks kahe mehe abi. Tänulikkuse asemel said aitajad aga väga agressiivse  käitumise osaliseks.

Igaüks võib ise ette kujutada, kui palju keerulisem olnuks poegimisabi andmine kui Amanda olnuks sama hästi "relvastatud" kui mõni aasta tagasi, enne sarvede eemaldamist. Paraku ei päästa halva temperamendiga looma väljapraakimisest enam ka ilus nudi pea.

Loodame, et ka normid ja nõuded mahepõllumajanduses jõuavad ükskord selleni, et kõikide osapoolte poolt vajalikuks tunnistatav toiming - sarvede eemaldamine - oleks võimalik läbi viia ilma bürokraatliku loata Põllumajandusametist. Eriti oluline on see just tõugude puhul, kus nudi geneetika alles hakkab domineerima.

Poegimised

Kokku sündis meie laudas sellel poegmisperioodil 146 vasikat, kellest 133 sündis elusalt ja 13 olid surnultsünnid. See aasta tõi meie lauta uskumatul kombel kokku viied kaksikud, kellest kolm paari toimetavad karjamaal "täiskomplektis". Kahel juhul andis nõrgem neist alla...

Puhtatõulised blonde lahksoolised kaksikud KR Karel ja KR Kirke koos oma ema, KR Elenaga lõunauinakut tegemas.

Kõige katsumusterohkemaks kujunes meie jaoks mullikate poegimine ning seda eriti ühe pulli tütarde osas (kirjutasime sellest oma blogis pikemalt ka kevadel). Osad emad kaotasid lapsed, osad lapsed kaotasid emad, halvimal juhul kaotasime mõlemad...
Püüdes loomadega toimunut analüüsida saime "korduva mustri" eelkõige kindlas põlvnemiskombinatsioonis ja tumeda karvkattega loomade osas. Konsulteerinud ka oma sõpradega põhjamaades jõudsime põlvnemiste analüüsis välja ka tegeliku "pahalaseni" - ühe aastakümneid tagasi tuntuma prantsuse pullini Dauphin. Taanis on dokumenteeritud mitmeid olukordi, kus tema tütred ei olnud lihtsalt võimelised poegima - sünnitusteed ei avanenud. Nagu paljude kuulsate spermapullidega siiski juhtub, kasutatakse teda parima ootuses aga väga laialdaselt. Nii juhtus ka meil, et Dauphin on probleemsetel loomadel sees nii isa- kui ka emapoolses põlvnemises ... ning see "kokteil" tõi mitmetel juhtudel kaasa probleemid ...

Paraku ei ole loodus aga niisama lihtsalt "ettearvatav" ning mullikate poegimise lõppfaasis saime ka ühe meeldiva üllatuse osaliseks. Nimelt olime ühele, oma analüüsi põhjal kõige kõrgemasse riskirühma kuuluvale mullikale otsimas võimalusi teha plaanilist keisrilõiget, kui ühel ilusal hommikul ukerdas mullika kõrval pisike tume vasikas. Meie KR Hallu oli ilma suure "kisa, kära ja keisrilõiketa" toonud ilmale ilusa väikese, 38 kg kaaluva pullipoisi.

Kogemus Hallu poegmisega tõstatab jällegi küsimuse, milliseid valikuid teha Hallu isa järgmise aastakäigu tütardega? Kas ja keda paaritada? Lõppotsused ootavad tegemist....

Pisike KR Keke on karjamaal tublisti kosunud ning näitab vaatamata napile sünnikaalule ilusat juurdekasvu.

Tõenäoliselt suurendas geneetilist eelsoodumust probleemide tekkeks ka suhteliselt rammus toit, mille normeerimine rinnetena söötmise puhul suhteliselt keeruline on. Igal juhul on see meie jaoks mõttekoht uueks laudaperioodiks, kuidas lõpptiinete ammade toiduratsioon võimalikult "rasvavaene" hoida.

Lisaks pakkusid ebameeldiva kogemuse ka paar täisjõus ja kogenut blonde lehma, kes valimatult oma aedikukaaslastel lõpptiinetena seljas hüppasid ning lõpptulemusena tuli meil välja tõmmata juba üsas surnud vasikad. Paaril korral oli surnultsünni puhul tegemist ka amme jaoks liigselt suure vasika sünnikaaluga, mille puhul poleks positiivne lõpptulemus ka kiire poegimisabi korral pruukinud tulla.

Kaameravalve

Pärast raskelt alanud poegimisperioodi tegime teoks oma ammuse unistuse ja otsustasime üles seada kaameravalve. Põhjuseks eelkõige ikka see, et paremini loomi jälgida ning vajadusel kiiremat poegimis- ja söötmisabi korraldada. Oma kogemuste põhjal võime öelda, et kaamerate kasutegur on suur, samas aga peitub seal ka teatud oht abivajaduse mõttes nö ülereageerimiseks. 360 kraadi pöörlevad ja korraliku suurendusega varustatud kaamerad annavad lõpptiinete aedikus võimaluse üsna täpselt jälgida poegmise kulgu ning saada aru, kas vasikas oma esimese ternespiima kiiresti kätte saab. Kuna kaamerasüsteem annab võimaluse ka pildistada ja filmida, siis teeme järgmistes postitustes ka väikese ülevaate, mida põnevat esimese poegimisperioodi jooksul meie kaamerasilma fookusesse on jäänud.

7.septembril sündinud KR Kend on samuti tõeline "kaameravasikas". Kiire päev väljaspool lauta (tõupulli müük, PRIA kontroll) jättis võimaluse vaid rutiinseks vaatluseks kaamerate abil. Sealt nähtuv olukord, et poegimine on tõepoolest viimaks alanud aga ei edene, andis aga võimaluse kiiresti appi minna ning enam kui 60 kg pullipoiss välja aidata. Pildil on paarinädalane vasikas avastamas õue-elu rõõme, milleks on ka karjatusala hulka kuuluv koristatud viljapõld.

Haigused

Nagu paljusid teisi karjakasvatajaid, tabas kevadel ka meie farmi vasikate kõhutõbi ning umbes kuu aja vältel põetasime enam kui 10 väikest vasikat. Vasikad haigestusid riburada ning kõige keerulisem periood nende hinges hoidmiseks kestis 3-4 päeva. Peamine ravi seisnes rohkes vedeliku jootmises, mida toetasime elektrolüütide, söepastaga, vajadusel ravimitega. Õnneks läks meil hästi - enamik vasikaid tervenes. Ometi kandsime kaotusi 4 vasika näol, kelle puhul lõpptulemus oli kombinatsioon terviseprobleemidest, ema hoolimatusest ja meie oskamatusest...Millised on meie rohkem ja vähem õnneliku lõpuga loomade lood, proovime pikemalt kirjutada järgmistes postitustes.

KR Kertu sai viiepäevasena kõhuviiruse. Ravi järel toibus aga tema immuunsus lõplikult ei taastunud. Pärast kolme nädalat haigust loobus ta võitlemast...

Märtsikuus sündinud KR Karri alustas oma elupäevi nõrga ja haigena. Õigeaegne ja asjakohane ravi tegi kõrges palavikus vaevelnud pullikesega imet. Tema lustib täna terve ja elujõulisena karjamaal ning seda suuresti tänu meie vet.arstile Agurile.

Suvi karjamaadel

Seega jõudis meie arvukatele karjamaaldele kokku 129 elusat vasikat ning loodetavasti näeme neid kõik ka lähema kuu aja jooksul lõppeva karjatusperioodi järgselt laudas. Siiani ei ole kadusid täheldanud.
Tundub, et sellesuvine ilmastik, mis pole ehk pererahvale niiväga meelepärane olnud, on meie karjadele siiski rahuliku ja rõõmupakkuva suve kindlustanud - päevi mis oleks liigselt kuumad või külmad, on olnud väga vähe ning rohukasv on olnud enam kui küllaldane.

Neli musketäri. Kogu suvi on kestnud lõbus vasikaelu...

..ja ka juurdekasvud pole laita.

Aina ja aina oleme paber ja pliiats käes käinud karjamaal loomi vaatamas. Harjutamaks märkamist, võrdlemist ja arusaamist, mida ühe lihaveisefarmi pidamiseks ja arendamiseks siis ikkagi vaja läheb...

Eeltoodu oli esmane, ehk rohkem emotsioone väljendav, ülevaade. Milliseks kujunes tiinestumine ja poegimine "kuivade" statistiliste numbritena, sellest juba mõnel järgmisel korral.