Piltjutustus: loomade elu läbi kaamerasilma

 Eelmine poegimisperiood algas meie jaoks raskelt ning eriti problemaatiliseks kujunes see mullikate mõistes. See sai viimaseks tõukeks, et viia ellu ammune unistus valvekaameratest.
Varsti pea aasta töötanud kaamerasüsteemist on meil palju abi olnud. Ja seda ka viimastel nädalatel, mil mullikate poegimise lõpufaas on juba mitmel korral mõningast järeleaitamist vajanud.  Ja mitte tavapäraselt liiga suurte vaid just väga väikeste vasikate osas, kel lootekotist väljapääsemine ema vähese kogemuse või halva juhuse tõttu ei pruugi õigeaegselt õnnestuda.

Iseenesest on loomade jälgimine kaameraga äärmiselt põnev ning erinevad salvestusfunktsioonid võimaldavad nende elu ja tegemisi suhteliselt vähese vaevaga taasesitada.

Kaameravalvesüsteemi loomisel soovitame kindlasti järgida järgmist põhimõtet:
kaamerate arv, paiknemine, tehnilised omadused ei tohiks olla sellisel tasemel, et annavad kasvatajatele ainult aimu toimuvast - võimekus peab olema piisav, et saada täpselt aru, mis toimub. See kehtib eelkõige osas, mis puudutab poegimiste jälgimist.

Järgnevast pildiseeriast saab näha ja lugeda, millist infot me kaamera abil kogume, kuidas seda kasutame ning mil moel see meie kõigi elu lihtsamaks ja paremaks teeb.

Selline on tavapärane vaade ühte lõpptiinete aedikusse. Kui päeva- ja elektrivalgust väheks jääb, lülitab süsteem automaatselt sisse infrapuna valguse. Pilt on sel ajal must-valge aga kvaliteedilt isegi parem kui hämaras valgusega nähtav värvipilt.

Ammade ja mullikate poegimiseelses käitumises leidub kõiksugu veidrusi: hüpatakse kaaslastel seljas, hõõrutatakse taguotsa vastu aeda, ahistatakse võõraid vasikaid jne. Mõned aga ei pea paljuks isegi aedikunaabrite "piimamannergu" kallale minna...

Töö valvekaameratega sisladab alati paraja annuse ehmatust. Alati on võimalik, et arvutis kaamera tarkvara käivitades avaneb mingi õõvastav vaatepilt....

....mis 30 sekundi pärast asendub normaalse olukorraga.

"Poi on püsti!" Nüüd ei ole muud, kui kogu oma tähelepanu protsessi edenemisele suunata ja püüda aimata, kas ja millal inimese sekkumist vaja võib minna. Nii, et ei oleks liiga vara ega liiga hilja...

Nii palju olulist informatsiooni: kaks esijalga, peen luustik, aeg-ajalt liigutavad, jne ... kogenud lehma puhul võiks juba eeldada, et kõik läheb hästi ...

... ja lähebki siiani hästi ... ning lõppes samuti igati õnnelikult.

"Belted limousin" - selline vaatepilt teeb alati rõõmsaks. Esimene, üks riskirohkemaid etappe loomade elutsüklis on õnnelikult lõppenud....

...aga järgmised ohud on juba ootel. Sageli sattuvad vasikad samas aedikus olevate tiinete ammade intensiivsesse huviorbiiti, mis ei pruugi vastsündinute jaoks kuigi turvaline olla.

Halvimal juhul võib mõni võõras amm olla isegi vaenulik, ning vasikal läheb elu ja tervise juurde jäämiseks kõvasti õnne vaja. Seepärast on tavaline, et eemaldame värske pere eraldi aedikusse, kus nad saavad rahulikult üksteisega kohaneda.

Kaamera on suurepärane abimees saamaks aru, kas ja kui kiiresti saab vasikas kätte oma esimese söögi. Kui aedikus on rahulik ja vasikas saab kiiresti sööma, ei pea pere eraldamisega niiväga kiirustama

Ka vasikate sabaaluste uurimine on tähtis töö. Selline vaatpilt lisab kasvatajale kindlust, et ema ja vasikaga kulgeb kõik plaanipäraselt.

Väike Levon puhkamas - kaamera annab üsna hea pildi ka sellest, kuidas kulgeb vasikate edasine elu. Kaamera võimekus numbri nägemisel on ülioluline.

Tänu valvekaamerale on võimalik avastada ka nii suurte kui väikeste loomade tervisehäireid. Sageli on just  kiire märkamine ja kohene tegutsemine kriitilise väärtusega.

Vahel on aga kaamerast loomi vaadata lihtsalt lõbus...

Etüüd varjuteatris: Ohoo, täitsa uus loom meie aedikus!

Hei! Kas saame sõpradeks?

Hmm..kui ei taha, pole vaja...

Loomade õueskäigu avade kaudu sattub vahel lauta ka kutsumata külalisi, kes heal meelel päramiste jäänuseid näppamas käivad.

Kuigi kaameravalve on üsna suurt tähelepanelikkust, kannatlikkust ja aega nõudev tegevus, kompenseerivad sellised vaatepildid kogu vaeva rohkem kui  küllaga...