Meil on uus koduleht!

 Hea külastaja!

2021. aastal valmis meie uus veebikodu aadressil karitsu.ee

Piltjutustus: kiires tempos suvesse

Suvine pööripäev on seljataga ning aeg, mil lugejatele oma tegemistest viimati kirjutasime, jääb kaugesse talvesse. Varane ja kärme kevad ning ajutine tööjõunappus ajas tempo "lakke" ning ühekorraga tuli tegeleda nii poegimiste, uute paarituste, kündide-külvidega, karjamaade ettevalmistuse ning loomade igapäevase hooldusega. Lisaks alustasime uue lauda ehitust, mis igakevadistele töödele veelgi koormust juurde on lisanud.

Järgnev piltjutustus püüab suureks "kärisenud infoauku pisutki lappida" ning annab kiire ülevaate meie kevadistest tegemistest. Loodetavasti tekib edasipidi mahti mõnedest teemadest ka eraldi ja pikemalt kirjutada.

Talvise ja varakevadise laudaperioodi keskmes on tavaliselt ikka vasikad: küll suured, küll väikesed, küll terved, küll haiged. Valvekaamerad on andnud meile erakordse võimaluse loomade rõõmudest ja muredest osasaamiseks.

Õnnitlused Soome sõpradelt

Täna jõudsid meieni kaunid lilled ja parimad soovid Eesti Vabariigi 100.aastapäeva puhuks. Meie Soome sõbrad Metsä-Paavola talust elavad endiselt Eesti riigi ja selle lihaveisekasvatajate tegemistele aktiivselt kaasa.

Metsä-Paavola pere on olnud koos meiega ajast, mil "Viru hotellis olid veel salajased korrused ja Pirita restorani sai sisse ainult siis kui uksehoidjale nutsaka rublasid pihku surusid" ... Õnneks on meie riik sellest ajast peale palju muutunud.

Kiitos Metsa-Paavola väki, kaikkea hyvää ja nauttikka ankaran talven!

Juunior, Goldy, Max - uued noored pullid on lippu kõrgel hoidnud

Eelmisel aastal kirjutasime mitmel korral oma uutest noortest tõupullidest ning kui viimane tiinuste kontroll läbi sai, oli põhjust rõõmu tunda. 144-st paaritatud ammest/mullikast tunnistas meie veterinaar õnnistatud olukorras olevaks koguni 140 ning noorte poiste "tabamus" tõotab tulla 100%. Räägime siinkohal ikka veel tinglikult, sest elu näitab, et lõpliku resultaadi saab luku lüüa alles pärast poegmisperioodi lõppu.

Tänaseks on kõik debütandid meile oma järglasi esitlenud. Kui poegimisperioodi esimest otsa veavad meil enamasti mullikad, siis ootuspäraselt said "käe valgeks" esmalt meie mullikapullid Hoger ja Jaguani. Ent ka uued põlvnemisliinid ei lasknud end kaua oodata.

Blonde Aquitaine JUUNIOR - Küüniniidu talust

Taani põlvnemisliiniga Juunior tuli meie karja eelmise aasta alguses ning 29.märtsil 2017 andsime talle kätte esimese gruppi ammasid. Kuna Juunior oli juba oma kodufarmi karjas ennast tõestanud, ei olnud töö talle võõras. Et blondede tõukari on meie farmis suhteliselt väike, sai Juunior endale kaaslasteks ka päris arvestatava hulga ristandlehmi.

Kolmeaastane Juunior eelmisel sügisel Karitsa karjamaal. 

Lehm EE5364336

Kui 23 aastat tagasi Eesti esimeste lihaveistega alustatud sai, oli kari väike ning suhted loomadega personaalsed. Aja edenedes loomade arvukus kasvas (meie karja suurus on enamasti 350-450 looma vahel) ning juba palju aastaid saavad personaalset tähelepanu vaid kõige erilisemad, ilusamad ja toredamad.
See on ka põhjus, mis ajendas meid kirjutama lugu lehmast EE5364336 ning mõtlema loomadele, keda käitleme "justkui konveieril, suhteliselt anonüümse massina", ent kes tegelikult teevad meie karjas pika ning eeskujuliku "karjääri" nii tootmiskarja kui tõuaretuse seisukohalt.

Lehm EE5364336 üleeelmisel sügisel Matsalus. Kaheteist aastase amma konditsioon on selle vanuse kohta veel märkimisväärselt hea.

MÜÜA töökorras kasutatud heinapress CLAAS 46 Roto Cut - MÜÜDUD!

Eelmisel aastal sai soetatud tuttuus press ning see töötas eeskujulikult. Seega otsustasime oma viimased paar aastat sisuliselt seisnud vana tööhobuse maha müüa. Tegemist on lihtsa Claas 46 Roto Cut pressiga, millel on lai kogur ja loomulikult võrk-sidumine.

Hind 5000 eur + km

Rohkem infot, pilte ja video leiad meie virtuaalselt müügiplatsilt https://lihaveis.blogspot.com.ee/p/blog-page.html

Uus abiline - "PÕPU"

Uue tehnika saabumine farmi on alati sündmus - täis põnevust ja ootust - ehk läheb töö nüüd kergemaks, loomade ninaesine ja elu-olu paremaks.

Meie viimane soetus on põhupurustaja TEAGLE Tomahawk 8100SC. Masin, mida me oma naabrite abiga oleme saanud suvisel söödavarumise perioodil varem proovida siloaunade katmiseks haljasmassiga - ikka selleks, et pealiskile lindudele ja ilmastikule kättesaamatuks teha ning et talvine sööt parimal viisil säiliks. See on toiminud igati hästi ning kummid ja muu on siloaunade katmisel vähemalt meil nüüd minevik ...

Võimsustarve on purustajal väike - Valtra N92 on igati sobilik.

Pöörane jaanuar tõi vasikate rekordi

Kui 1.jaanuaril oma esimese vasika vastu võtsime, valmistusime eelkõige mullikate poegmiseks ning sellega kaasnevateks murekohtadeks. Eelmise aasta kurb kogemus esmaspoegijatega oli valusalt meeles - kui ühe pulli tütardel tõsised poegimisraskused tekkisid. Seega võtsime suuna väga intensiivsele kaameravalvele ning olime kõrgendatud valmisolekus vajadusel poegimisprotsessi sekkuda.

Mullikast sai amm. KR Idyl ja tema 35 kg väike tütar Lika.

Piltjutustus: loomade elu läbi kaamerasilma

 Eelmine poegimisperiood algas meie jaoks raskelt ning eriti problemaatiliseks kujunes see mullikate mõistes. See sai viimaseks tõukeks, et viia ellu ammune unistus valvekaameratest.
Varsti pea aasta töötanud kaamerasüsteemist on meil palju abi olnud. Ja seda ka viimastel nädalatel, mil mullikate poegimise lõpufaas on juba mitmel korral mõningast järeleaitamist vajanud.  Ja mitte tavapäraselt liiga suurte vaid just väga väikeste vasikate osas, kel lootekotist väljapääsemine ema vähese kogemuse või halva juhuse tõttu ei pruugi õigeaegselt õnnestuda.

Iseenesest on loomade jälgimine kaameraga äärmiselt põnev ning erinevad salvestusfunktsioonid võimaldavad nende elu ja tegemisi suhteliselt vähese vaevaga taasesitada.

Kaameravalvesüsteemi loomisel soovitame kindlasti järgida järgmist põhimõtet:
kaamerate arv, paiknemine, tehnilised omadused ei tohiks olla sellisel tasemel, et annavad kasvatajatele ainult aimu toimuvast - võimekus peab olema piisav, et saada täpselt aru, mis toimub. See kehtib eelkõige osas, mis puudutab poegimiste jälgimist.

Järgnevast pildiseeriast saab näha ja lugeda, millist infot me kaamera abil kogume, kuidas seda kasutame ning mil moel see meie kõigi elu lihtsamaks ja paremaks teeb.

Selline on tavapärane vaade ühte lõpptiinete aedikusse. Kui päeva- ja elektrivalgust väheks jääb, lülitab süsteem automaatselt sisse infrapuna valguse. Pilt on sel ajal must-valge aga kvaliteedilt isegi parem kui hämaras valgusega nähtav värvipilt.

Aasta esimene päev tõi esimese vasika

Täna hommikune laudaskäik kujunes rõõmsaks ja elevust tekitavaks. Esimeseks poegijaks oli puhtatõuline blondemullikas KR Ines, kes oli öösel ilmale toonud pisikese tüdrukvasika. Vasikas oli terve ja tegus, ent kaalus vaid 35 kg. Õnnitleme värsket amma ja loodame, et kõigi meie vasikatega sel aastal hästi läheks. Tänavu sündivad loomad saavad kõik L-tähega algavad nimed. Pisike tüdrukutirts sai nimeks Leenu.

Ines oma esiklapsega nautimas hommikust puhkehetke

Teresa lugu

Aegade vältel oleme oma blogis kirjutanud pikemalt loomadest, kelle elukäik ühel või teisel põhjusel meile rohkem muret, rõõmu või niisama kaasaelamist on pakkunud. Seekordne lugu on ammlehm Teresast, kes just selle sama dramaatilise loo käigus endale ka sellise nime sai.

2016. aasta maikuus sõitis meie sajapealine kari Matsalusse, et suvi sealsete karjamaade hooldamise tähe alla mööda saata. Nende hulgas oli ka 12 aastane ammlehm koos oma väikese tüdrukvasikaga.
Suve lõpus nihestas lehm puusaliigese ning muutus peaaegu liikumisvõimetuks. Sügiseks oli Teresa aga niipalju kosunud, et suure vaevaga loomaveokile ronida ja tagasi talvekorterisse sõita.
Meie suureks ehmatuseks selgus, et lehm on taas tiine ning kuna me teda teiste ammade hulka panna ei riskinud, siis veetis loom talve väikeses privaat-aedikus.

Juuni esimestel päevadel viisime Teresa lõpptiinete aedikusse ning jäime suure ärevusega ootama tema poegimist. Peaasjalikult kolme jala peal liikuvat ja üht jalga järele vedatavat looma vaadates näis positiivne tulemus peaaegu lootusetu.
6.juuni hommikul hakkasid kulgema sündmused, milleks me keegi valmis ei olnud. Koos Teresaga oli aedikus teinegi amm, kes varahommikul poegimist alustas ning vasika pisut enne Teresat ilmale tõi. Meeltesegaduses Teresa hakkas vastsündinut lakkuma ning aina vähem ilmutas seepeale vasika pärisema huvi oma lapse vastu. Ühel hetkel tuli ilmale ka Teresa enda vasikas ning suure vaevaga end püsti ajav loom püüdis kogu oma jõudu kokku võttes asuda hoolitsema kahe tillukese pullibeebi eest.

Teresa püüdmas vasikaid suunata esimese söögikorra suunas.

Head uut aastat!

Täname oma pereliikmeid ja töötajaid, sõpru ja koostööpartnereid, samuti tõupulle ja ammasid eelmise aasta ühise töö ja saavutuste eest ning soovime tegusat ja tulemuslikku uut algavat aastat!

Aasta otsad kokku

Aasta hakkab lõppema ja jõulud on ukse ees. Viimased paar nädalat oleme võtnud vabama graafikuga, tegeledes peamiselt loomade söötmise ja allapanuga. Lautades on rahulik, sest vanemate vasikate võõrutus on läbi ja suurem osa ammasid kogub hoogu uueks poegimiseks. See on tavaliselt ka hetk, mil kogu töötajaskond saab enne algavat poegimisterioodi pisut hinge tõmmata. Samuti hetk, mil aastale tagasi vaadata.

Loomad
Kokkuvõttes võib rahul olla. Kuigi poegimisperiood oli keeruline ning kandsime kaotusi nii mullikate poegimisel kui ka hilisema kõhuviiruse puhangu käigus, kujunes karjamaa periood loomade jaoks heaks. Ehkki hiline kevad sundis loomad ebatavaliselt pikaks ajaks lauta, tagas piisav ninaesine karjamaal head juurdekasvud. Positiivne oli, et kõik meie enam kui 400 karjamaale saadetud looma saabusid sealt elusate ja tervetena ning õnnekombel ei võtnud sügisel ka üksi kari ette "jalutuskäiku" väljaspoole oma karjatamissala. Samuti ei toonud seekordne suvi kaasa "üllatuspoegimisi" karjamaal.
Pullilaudas seevastu nii hästi ei läinud ning sealne "olelusvõitlus" viis Looja karja kaks pullikut.

Loomade sissetoomist lauta alustasime tänavu suhteliselt vara. Vihm, lumi, tuul ja vettinud karjamaad muutusid loomade jaoks kõike muud kui toredaks ning suvega saavutatud juurdekasvud hakkasid tasahaaval vähenema. Oktoobri lõpuks olid kõik kolitud oma talvekorteritesse.

Iga sada kilo, lisab mullikale ilu....veel mõni kuu ja algab paaritusperiood...

Peenemate preilide tagumiku fotosessiooni jälivad teraselt naaberaediku ammad...kuigi välimiku poolest on mõnede nooretga juba raske konkureerida, on kogenud prouadel seevastu ette näidata kena järelkasv vasikaid.

MÜÜGIS kaks puhtatõulist limusiinipulli!

Pakume müügiks kahte noort limusiinipoissi, kellel vanust pisut üle pooleteise aasta ning oleks valmis uues karjas mehetegusid tegema.

KR Jo isa on meie mullikapull Agaart´s Hoger ning seetõttu usume, et temagi sobiks hästi sarnase töö peale.

KR Juubel, meie tõupull Ryde Juveli esimene müüki minev järglane.

Rohkem pilte, põlvnemisandmed ja muud infot leiab meie MÜÜGIPLATSILT!

Meie oma kingitused

Elu elades ja äri ajades on ikka nii, et aeg-ajalt on vaja kaasteelistele ja koostöölistele midagi kinkida. Samuti on olnud juhuseid, kui meie farmi väisanud külalised soovinuks midagi meeneks kaasa osta.

Heljo Laeva käsitsi maalitud imelised tassid ja vaagnad
on lisaks kaunile välimusele ka masinpestavad.

Seega oleme hulk aastaid mõlgutanud mõtteid, kuidas leida kingitusi, mis oleks üheaegselt isikupärased, sümboolsed ja nägusad, ent samal ajal ka praktilised.

Viimaks oleme oma tee leidnud ning asunud koostööle maali- ja portselanikuntsnik Heljo Laevaga, kes on aidanud tassidele ja vaagnatele "kinnistuda" paljudel meie ilusatel loomadel.

Esimesed kingitused headele sõpradele, suured portselanvaagnad, viisime maikuus kahte Taani farmi, kust on pärit meie suurepärased tõupullid Ryde Juvel ja Aagaard´s Hoger ning kust oleme paljude aastate vältel hääd nõu ja tuge saanud.

Tänavune poegimisperiood on viimaks läbi saanud

16.jaanuaril alanud ning 7.septembril võiduka lõpu saanud poegimisperioodi võib lugeda üldiselt õnnestunuks. Kuigi, nagu enamikel loomakasvatajatel jagus meil selle sisse nii rõõmu kui kurbust, nii valusaid õppetunde kui rahulolu kordaminekute üle.

Paaritused ja tiinused

Eelmisel suvel paaritusse pandud 118 lehmast saabus tiinena tagasi 111 amma, ehk ca 94%. Mullikate puhul olid pullid saanud "täistabamuse" mis tähendast 30 tiinet mullikat 30-st (100%). Seega ootas poegmist kokku 141 looma. Esimene katsumine talvel andis tegelikult lehmade osas isegi parema tulemuse, kuid kevadine täiendav katsumine "tunnistas" 4 lehma siiski tühjadeks.

Aasta esimene poegija, mullikas KR Henna nautimas tiinena viimasid rõõme sügisesel karjamaal.

Eelmisel karjatamise perioodil hukkus üks trauma saanud lehm. Üks amm, Teresa, saabus Matsalust "suvelaagrist" tagasi nihestatud puusaliigesega, mis vaevu lasi loomal veokärule ronida. Meie suureks ehmatuseks osutus Teresa kontrollimisel tiineks ja nii ei jäänudki muud üle kui talle laudas väike aedik eraldada ning loota, et ta tiinuse õnnelikult lõpuni kannab. Kuidas Teresa lugu edasi kulges, sellest kirjutame ükskord pikemalt eraldi.

Abordid

Väga õnnelikult möödus viimane tiinusteperiood abortide osas ning selle võib julgelt kirjutada sarvede eemaldamise järjepideva protsessi arvele. Sarvede eemaldamine, eriti lehmadelt, on oluliselt vähendanud osade ammade senist dominantsust ning üldist pingefooni karjas. Omavahelised rüselused ei too reeglina kaasa tõsisemaid tagajärgi ning ka loomadega tegeleval personalil on palju lihtsam anda poegimis- ja veterinaarabi ning teha muid loomade liigutamisega seotud toiminguid.

7.septembril viimasena poeginud ning beebi tublisti "üle aja kandnud" KR Amanda vajas enam kui 60 kg vasika ilmaletulekuks kahe mehe abi. Tänulikkuse asemel said aitajad aga väga agressiivse  käitumise osaliseks.

Igaüks võib ise ette kujutada, kui palju keerulisem olnuks poegimisabi andmine kui Amanda olnuks sama hästi "relvastatud" kui mõni aasta tagasi, enne sarvede eemaldamist. Paraku ei päästa halva temperamendiga looma väljapraakimisest enam ka ilus nudi pea.

Loodame, et ka normid ja nõuded mahepõllumajanduses jõuavad ükskord selleni, et kõikide osapoolte poolt vajalikuks tunnistatav toiming - sarvede eemaldamine - oleks võimalik läbi viia ilma bürokraatliku loata Põllumajandusametist. Eriti oluline on see just tõugude puhul, kus nudi geneetika alles hakkab domineerima.

Piltjutustus: Uus tehnika - iga põllumehe unistus...

Sel sügisel saime töösse uue, kauaoodatud tahesõnniku laoturi. Mehed on elevil - loodetavasti kõik töötab nii nagu müügimehed reklaaminud on.

Karitsu Rantšo võõrustas suure konverentsi raames väliskülalisi

1.septembril ei toimunud tarkusepäev mitte ainult meie armsas Kaiu koolis vaid ka Karitsa karjamõisas ning ümbritsevatel karjamaadel.
Nimelt väisas meid päeva jooksul kokku üle 70 väliskülalise laiast maailmast, et näha kuidas Eestimaa liha- ja piimakarjade kasvatajad on elu ja tegemisi korraldavad.

Ringkäik Karitsa karjamaadel - vol 2

Meie koduõuele hästi nähtaval Oki karjamaal on juba teist suve järjest "sugu tegemas" limusiini tõupull Hoger. Kuna Hoger on kasutusel peamiselt kui "mullikapull", siis on karjamaa suuresti noorte, esimest korda paarituses olevate, lehmikute päralt. Karjamaa on värvikirev - seal on lisaks ristanditele ka puhtatõulisi "blondiine", sest esimesel paaritusel peame tõupuhtusest tähtsamaks tulevase ema tervist ning kerget poegimist.

Kokku on karjamaal 25 looma, kellest mullikatele lisaks ka neli amma ja neli vasikat. 

Teisel pool jõge asuval Ristimäe karjamaal naudib rammusat suverohtu meie blondekari.
25 looma hulgas on 12 lehma, 12 vasikat ja meie uus tõupull Juunior.

Ringkäik Karitsa karjamaadel - vol 1

Üldiselt on suvi olnud loomadele väga meelepärane ning vasikate juurdekasvud karjamaal on silmnähtavalt rõõmustavad. Rohumass vohab ning ka liigse palavusega pole karjad sel aastal kimpus olnud.
Kokku on Karitsa ümbruses meie loomadel karjatamisalana kasutada ligikaudu 200 ha maad, mille hulgas on nii tavalised püsikarjmaad kui ka poollooduslikud kooslused ning põllud, millelt vähemalt üks niide sööta varutud. Enamik karjamaid ongi nö dünaamilised, millelt suve esimesel poolel varutakse niide või kaks talvesööta, ning edasi saavad karjad võrsuval ädalal hea maitsta lasta.
Suurim kari, mille suuruseks on hetkel 73 looma, asub endise Kambi ja Pärt-Jaagu talu maadel. Karjas on 35 amma, 37 vasikat ning tõupull Juvel.

Pärt-Jaagu kari koosneb peamiselt puhtatõulistest limusiinidest. Keskel troonib tõupull Juvel. Ees paremal on limusiinipoiss KR Karri, kes pärast esimese nädala rasket haigust siiski hästi paranes ning ema hoolitsuse toel ilusaks pullikuks on sirgunud.

Pisut vähem on loomi Kaiu aleviku külje all oleval Suurfarmi karjamaal. See on ajalooliselt olnud "noorte tüdrukute" karjamaa, kes enne paaritusse minekut seal oma teismelisepõlve naudivad. Lisaks 53 mullikale, on karjamaal ka 8 amma ja 7 vasikat. Lehmade puhul on tegemist vanemate "prouadega", kes enam paaritusse ei lähe ning kes saavad "pullivabal karjamaal" rahulikult noortele daamidele ematarkusi õpetada.

Pildil mullikas KR Jooli, kes oli sündides ühest silmast pime. Kõrvaltvaadates ei tundu see asjaolu tema elutegevust segavat. Kas Jooli läbib ka meie karja täienduseks valitavate mullikate hindamise karmi kadalipu, selgub juba paari kuu pärast.

Üsna ajaloolise Karitsa küla südames, Kalda talu kõrval asuval väikesel karjamaal on 21 looma. Seal toimetab Soomest pärit "mullikapull" Jaguani, kelle kätte on usaldatud 10 mullika esimene paaritus. Lisaks on vajanud tema "mehelikku potentsiaali" veel 5 amma kes karjamaal oma esimesi vasikaid kasvatavad.

Esimest korda paarituses olev F4 mullikas KR Iluta. Tema tulevane vasikas on aga juba puhtatõuline limusiin.

Endise Salutaguse küla servas asuval Hiie karjamaal naudib suverõõme 13 looma. Lisaks tõupull KR Heroldile on karjas kuus amma koos vasikatega. Hiie karjamaa eripäraks näib olevat eriti heas tasakaalus taimekooslus, sest loomad lahkuvad sealt sügisel väga hes toitumuses.

Esiplaanil väike limusiinipull KR Kresse, taamal tõupull KR Herold.