Esimene asendusema

Eilne hommik meie poegimislaudas algas üsna keeruliselt. Lõpptiinete aedikust leiti kaks äsjasündinud vasikat, kelle emasid polnud pea 50 looma seast esimese hooga lihtne tuvastada. Hoolsal vaatlemisel oli põhjust emaks saamisel "kahtlustada" kahte mullikat - üks närviline "kui kurat" teine flegmaatiline "kui kivi" - aga kes on kelle laps, oli selliste äärmuslike iseloomuomaduste taustal hämaras laudas väga raske kindlaks teha.

Värsked mullikas-ammad limusiin Hedi ja simmentali ristand Heie ei teinud seega olukorda meile põrmugi lihtsaks ning nii saigi esimese hooga kokku pandud valed emad ja vasikad. Hedi ei ilmutanud tema juurde pandud  lapse suhtes mingit huvi, vaid hakkas kohe silo mugima. Hullem oli Heiega - tema eraldamine lõpptiinete karjast tegi niigi närvilise noore ema aga sedavõrd pööraseks, et vasikaga väikesesse aedikusse sulgemine oleks vastsündinu jaoks äärepealt fataalse lõpu saanud - ta ei suutnud  millelegi muule keskenduda kui põgenemisele. Paks põhukiht päästis aga hullemast. Kiiresti vasika juurest ära võetud lehm hüppas üle kõrge aedikuserva lõpptiinete karja juurde tagasi - rahunemist aga ei tulnudki.

Selleks ajaks oli Hedi juures olnud väike vasikas ära kuivama hakanud ning paranenud valgustuse toel - oh imet - ilmus nähtavale simmentali tõule viitav valge laiguke vasika otsaesisel. Kuigi nüüd oli selgunud, kes on kelle laps, ei muutnud see tõsiasja, et üks ema ei suuda vähegi arvestataval moel oma uutele kohustustele keskenduda. Meie karjas on ema ja vasika poegimisjärgne eraldamine normiks - see võimaldab lihtsustada kõikvõimalikke toiminguid ja harjutab uusi ilmakodanikke inimesega paremini suhtlema, mis omakorda on äärmiselt kasulik tema edaspidisel käitlemisel.
Jätsime Heie rahunema ja keskendusime Hedile. Kuna poegimist näitavad välised tunnused olid minimaalsed, sai igaks juhuks poegimise fakt ka füüsilisel katsumisel kontrollitud - tulemus: on poeginud. Kui siis tema enda, hirmunud ja haiget saanud vasikas lõpeks juurde toodi, kõlas sellelt "kivinäoga" uuelt ammalt tunnustav-tuttav inin ... justkui öeldes ... "no võttis teil rumalatel see arusaamine ikka aega ..."
Kõik eelnev viis mõttele, et Hedi võiks olla "päästja" ka teisele väikesele tüdrukule ... kui mitte rohkem, siis vähemalt esmase ternespiima võtmes ... ja näe imet - ei mingit muret ... kui kaks siis kaks

Vasikad eile lõunal, pärast esimest söömaaega. Õnneks ei olnud haiget saanud vasika (ees paremal) vigastused tõsised ning väike annus vitamiine ja valuvaigisti tõstis loomakese taas kiiresti jalule.

Päeva peale proovisime veel Heiega "mõistlikult rääkida" ja teda ikka vasika juurde suunata, aga ei ... hull, mis hull ... ühel hetkel saime aru, et see ei õnnestu ning võib kokkuvõttes olla kõigile ohtlik, sest ka grupis teiste loomadega ülim närvilisus säilus. Seega, küll veidi ebaharilikel põhjustel, oli esimene vasikas sel poegimisperioodil saanud endale asendusema.

Hedi ja vasikad täna hommikul.

Eile sööma õpetatud vasikad olid täna hommikul igati elujõulised ning ema Hedi olukorraga täienisti leppinud.
Väikeste tüdrukute hommikusi toimetusi saad näha siit videost.

Heie karjamaal eelmise aasta sügisel

Milles on aga loo moraal? Oleme ka siin blogis mitmeid kordi rääkinud temperamendist ja selle süstemaatilisest hindamisest lihaveisekarjas. Tõenäoliselt on selle probleemi olemust natuke raskem mõista väiksemate karjade kasvatajatel, kellel aga 50...100 ja rohkem poegimist hooajal, peaksid mõistma. Vaadates vastavaid märkmeid, ja meenutades Heie teed paaritusse, näeme, et tema temperamenti on pidevalt halvaks hinnatud, kuid selle on selektsioonil tasandanud väga head juurdekasvud ning paljulubav põlvnemine, mis andis lootust saada temast väga hea tootmiskarja amm. Eksisime ... ja see eksimus (kuigi esimene vasikas kasvab Hedi abiga ehk ilusti üles), maksab meile päris palju raha. Igaüks teab, et emaslooma sünnist poegimiseni viimine on ju kokkuvõttes üks suur kulu, mille tulevane amm vähemalt 5-7 (loodetavalt rohkema) eduka poegimisega kasvatajale tasa teenib. Heie osaks jääb ainult kulu ... selline temperament poegimise järgselt viib ainult ühele otsusele - karjast välja.
Tagantjärele tarkusega oleks seda olnud vaja teha enne paaritust. Temperamendi hindamine tuleb selektsioonil seada esmtähtsaks ning teatud kohta tõmmata punane joon, mille ületanud loomi ei "aita edasi" mistahes rekordilised tulemid ülejäänud näitajate osas.

Põnevust tekitab aga see, milliseks kujuneb tema tütre elutee. Kes on halva temperamendi olemust oma karjas sügavamalt analüüsinud, näeb, et see käib tihti ikka teatud põlvnemisliinepidi. Isasliinid on siin ehk väiksemad pahategijad (halvad temperamendiga paarituspulli me ju reeglina karja ei too), väga heade tootmisnäitajatega lehmi, kellel aga probleeme temperamendiga ... neid on reeglina igal-ühel näitena tuua. Milliseks kujuneb väga halva temperamendiga Heie tütre temperament kui ta kasvab ülirahuliku Hedi "külje all"?  Kas domineerima jääb geen või kasvatus ... "juba" paari aasta jooksul saame selgust.
Seega võib öelda, et poegimisperiood on meie jaoks täie hoo sisse saanud - ikka rõõm ja mure läbisegi...