29 jaanuar 2017

Esimene raske nädal

Viimase nädala kokkuvõtteks saab öelda vaid üht - pole kerge olnud. Ei meil ega loomadel.
Ette kardetud mullikate poegimine on kulgenud üle ootuste valusalt ning tänase seisuga on meil kaotusi nii vasikate kui ammede osas. Esimest korda oleme raskelt tunda saanud  mida tähendab tõuaretuses pulli aretusväärtuste hindamisel näitaja "tütarde poegimiskergus". Üle poolte mullikatest (16) on poeginud ja probleemid käivad ainult ühe pulli tütreid mööda, kelle poegimised (isegi väikeste vasikate juures) on niivõrd vaevalised, et isegi niiöelda "õpiku järgi" antud poegimisabist ei olnud abi.
Üks poegimine lõppes lisaks emaka väljalangemisega. Saime selle arsti abiga küll tagasi, kuid pea kohe järgnes tromb ja ...
Teiste mullikate poegimine samadest paarituspullidest on olnud probleemitu, isegi abistada pole kedagi vaja olnud. See  kinnitab veelgi probleemi olemust ja päritolu. Peame seda mullikate poegimisperioodi lõppedes veel täiendavalt analüüsima - kuidas selliseid vigu edaspidi vältida ja mida teha nende selle pulli järglastega, kes oma tööga siiski hakkama said. Lootsime neist mullikatest palju, sest selle pulli isa tütred on jällegi osutunud väga headeks ammadeks. Õnneks ei ole nimetatud pullil oma "jälge" järgnevatel põlvkondadel ... ta on juba karjast väljas.

Jah, kindlasti on kõigil karjakasvatajatel päevi, mis teevad meele mõruks ning raske on uut energiat ja motivatsiooni leida. Meil on juba aastaid tavaks hoida lauda seinal tahvlit arvudega, kust poegimiste statistiline seis oleks pidevalt nähtav. See aitab fokuseerida pingutusi ning hoida pidevalt silme ees, mis on lähimate kuude suurim ja tähtsam eesmärk - elusad ja terved loomad. Ja nii me läheme päev korraga, loom korraga ... proovides võtta muresid kui õppetunde ning leida jõudu positiivsetest arengutest.




Ja õnneks on olnud ka neid. Ema Heie juurest ära võetud väike Kaasi on esimese kasuema Hedi asemel saanud taaskord uue amme Heda. Heda on üks neist, kes poegimisel vasika kaotas ent õnneks uue lapsega kiiresti kohanes. Et mitte "otsi vette" jätta, ütleme kohe ära, et kahe vasika kasvatamist alustanud Hedil jagus hoolitust tõepoolest mõlemale, ent praegune olukord, kus vasikata jäänud amm on samuti valmis panustama, on kõigiti parem. Hedil oleks kahega raskeks läinud - ka endal vaja ju veel kasvada.

Õnnekombel oli ka üks teine vasikata jäänud mullikas Herma, nõus võtma poegmisel ema kaotanud väikese pullipoisi. Tegelikult ta sõna otseses mõttes nõudis seda vasikat endale - häälekalt ja tungivalt.
Loomulikult teevad rõõmu ka kõik teised toredad ja terved loomalapsed ning nende vaprad ja toimekad emad.

Herma ja Kalle lõunauinakul
PS: Pildistasime tahvlit eile. Täna tuli 4 vasikat juurde - nendega on kõik korras. Nii et sõit poegimise "ameerika mägedes" jätkub täie hooga ...

Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar