Õhtu lihaveisekasvataja parima sõbraga

...  ...  ...

Lõpptiined lehmad üle vaadatud, võin jälle toas rahulikult arvuti taga päeva kirja panna ...

Lõuna ajal sai programmist tehtud tööleht kaalumiseks – igaks juhuks – järsku hilisem tulemuste laadimine Tru-Testi seadmest ei õnnestu. Mul ei ole küll pärast uue lihaveisekasvatajatele mõeldud koondprogrammi  „LIPRI“ käikuandmist PRIA poolt sellega pea mingit probleemi olnud, aga mine Sa hullu tea – hea kui paberil ka andmed olemas, seda enam, et igasuguseid töölehti on programmist lihtne trükkida.

  Jah, CattleMax-st loobumine oli alguses hirmutav, aga kui sain aru, kuidas enamik aastate jooksul kogutud andmeid on võimalik üsna lihtsalt uude programmi üle kanda, ei olnud sellest heast sõbrast lahtiütlemine enam nii raske.  Mis peaasi, kõik on ühes programmis ... või pagan seda teab, kuidas see üles on ehitatud, kuid kasvataja jaoks on see vaid üks programm. Tõenäoliselt tunnevad sama ka tõuraamatu ja jõudluskontrolli inimesed - üheskoos kasvatajatega välja töötatud kaasaegne koondlahendus, on ka neile suur samm edasi. 

Kedagi ei pea enam veenma oma andmeid sisestama – need lihtsalt on seal – sest PRIA-st ei ole meil ju kellelgi pääsu ja pealegi on seal palju-palju lisafunktsioone. Parim viis inimene midagi tegema panna, on talle selle eest midagi tagasi anda – kasvõi aega. Tõenäoliselt sai kõik võimalikuks, kuna õnneks kujundas Maaeluministeerium ringi ka nende organisatsioonide töö finantseerimise vastavas valdkonnas.

Olen vahepeal jõudnud oma Tru-Testi kaalu arvutiga ühendada ning nüüd on vaja programmist vaid õige jaotis üles leida ja ... kõik õnnestus, kaalud on hetkega programmis ning kõik juurdekasvud (mitte ainult 200p kaalud) ka kiiresti arvutatud.

Mõte läheb vaikselt nendele kuludele, mida programmi „hostiv“ PRIA lepingupartner kannab. Huvitav, palju ta riigilt saab, sest  kasvatajatelt küsib ta küll väga mõistlikult. Palvetan mõttes selle inimese poole, kes sellise Public Private Partnership projekti kokku sidus. Ja kuidas PRIA sellega nõustus ... tegelikult mind ei huvitagi see ...  Õnneks ei ole nad veel mõistnud, et võiksid kasvataja käest palju enam küsida ... selle lisaväärtus on meie jaoks nii suur ...

Telefon heliseb ....

See oli Raivo. Ta palus mul minu müügisolevate loomade nimekiri üle vaadata ja LIPRI dealerite alamprogrammis need nähtavaks teha – nad sõidavad järgmise nädala alguses Kleymanniga mööda Eestit ringi ja ta tahaks oma logistilise kava homme kokku panna. Vaatan oma märkmed üle, lisan alajaotisse lihaloomade müük 5 lehma, väikese kõhkluse järel ka 15 nuumapulli  – õnneks said uued kaalud just sisestatud ja juurdekasvud näivad täitsa kobedad . Ohh, pean muidugi eelnevalt mõtlema, millist hinda ma nende loomade eest soovin – juhuks kui peaks koheselt pakkumisi tulema – vahel on tunne, et see Mehmet ainult seal programmi otsas istubki ja muudkui kirjutab pakkumisi. Nojah, ja hommikul helistab kindlasti Vello ... tema saare murrak ja muhe sõnakasutus on siiski alati kosutavad ... Tegelikult peavad ka Eesti ostjad väga tänulikud olema. Tulevad hommikul tööle, logivad programmi ja näevad Eesti kaardilt kõiki pakkumisi – erinevate kategooriate lipukesed kaardil lehvimas – vajuta aga lipukesele ja paku aega ja hinda ... lihtne. Nojah, ja PRIA saab ju selle lipukese ka kohe deaktiveerida kui loom realiseeritud. On kuulda, et tegeletakse ka sellega, kuidas veel realiseerimata, kuid juba sõlmitud diilide osa kaardile kanda ... vägev. Nii pole ka ime, et enamik ostjaid on ka nõustunud ELKS poolt algatatud lihaveiseliha propageerimise toetusfondi iga looma pealt 5 euri panustama. Osad küsivad küll 2 eur kasvataja käest, aga selles osas pole kellelgi kahju – kõik teavad kuhu see raha „maandub“ ja mis selle ees tehakse ...

Vaatan ühe 10 kuuse pullikese kaalumiste ajalugu – praegune juurdekasv tekitab kummastust. Õnneks on ka iga kaalumise järel kaal elupäeva kohta ja siit on ka viga kohe näha – eelmine kaal on ilmselgelt hälbega – ju läks midagi valesti. Vaata kui oluline kui looma jälgitakse ikka laiemalt – mitte ainult 200 ja 365 kaalu keskselt.

Heidan kiiresti pilgu ka LIPRI kirjakasti  - punane ring näitab kahte päringut – need  on ühe Valgamaa kasvataja päringud viimati lisatud tõupullide kohta, vastan neile. Õnneks on vähemalt  need pakkumised tõuloomade müügi lehelt, millised loomad eelmine nädal Lätti läksid, juba iseseisvalt deaktiveeritud – selles osas meie riigi X-tee ikka töötab.

Kaasa tuleb laudast ja teatab kurva uudise  -  vasikas, kellele oli rängalt peale astutud ja kes kolmandat päeva hinge  vaakus, suri siiski ära.  Mis teha, selline see karjakasvataja elu juba on ... Võtan lahti jaotise karjast välja ja vormistan vasika hukkumise. Vaatan, et kõik oleks korrektne ja saadan teatise ära – see on PRIA-l ikka hästi välja mõeldud – teave läheb kohe VIREENi logistikule ja ka minu veterinaararstile, kellega olin selle eelnevalt kokku leppinud ja seega tema meiliaadressi süsteemi sisestanud. VIREENi tüdrukutelt (huvitav, miks ma mõtlen, et seal on tüdrukud) tuleb hommikul kindlasti ka vastus  – ja kui  auto peaks homme  siia kanti tulema, saab  minu „mure“ ka lahendatud – nad saavad selle autojuhi  sõiduplaani jooksvalt lisada. Küll on ikka hea, et ei pea enam paberite ja kopsikutega mööda laudataguseid jooksma ... jõuan veel mõelda, et ...

... jälle telefon ...

Ilga helistas Lätist. Ta oli Raivo-ga rääkinud, et järgmine nädal on nad siinkandis ning ta palus Raivol vaadata paarile Läti kasvatajale pulli. Tahtis teada, kas mul on midagi pakkuda ... no midagi ikka leiame. Võtan lahti tõuloomade müügipakkumiste jaotise ning teen oma valiku – Ilga maitset ma tunnen, mälu värskendamiseks vaatan, milliseid loomi ta ostnud on; õnneks programm seob need loomad kontaktidega. Valin keeleks inglise, ja vormistan pakkumise (huvitav, kas peaksime programmis ka  läti keelele mõtlema ... prrr, see oleks vist liiast).  Hinna väljamõtlemisega ei hakka palju pead murdma, nagunii ta ostab hoopis Reinu käest ... Panen ka ennast pakkumise saajate listi, et kontrollida, kas uus funktsioon, mis võimaldab pakkumisele lisada ka looma pildi, töötab ... ja näe imet töötabki ... plinndi tuleb meilile korralik .pdf ... ainult kiri nurgal, et lihaveisekasvatajate programmi toetab EU „see ja see rahastusprogramm“ näib veidi koomiline ...

Uksekell ... teadagi, Martin jõudis koju ning annab kõigile oma tulekust teada. Täna tuleb ta aga otsejoonelt kabinetti ja „kaebab“, et naabripoisid loopisid meie teeotsas Eesti Lihaveise silti lumepallidega. Suudan vaevu naeru tagasi hoida, sest aastaid tagasi kui seda bussipeatuse märgi taolist  silti kõigile aktiivsetele lihaveisekasvatustaludele kavandasime, tõi keegi  konstruktsioonilise tugevuse vajaduse argumendina just välja selle – vastupidavuse lumepallidele. Kaalun, kas lapsele seletada seda, et see on väga hea uudis – Jüri ja Mart saavad suureks, lähevad linna tööle, õhtuti ka poodi ja arva mis liha nad siis seal ostavad ... Ei, see on talle ehk veel raske seletada. Ütlen vaid, et silt on tugev ja kui ta tahab, siis löögu järgmine kord kampa. Kombinatsioon arengufondi rahadest ja Aldo poolt kaasatud noortest aktiivsetest kasvatajatest, kes lihakombinaadi turustusosakonna juhendamisel projekte välja mõtlevad ja ellu rakendavad, töötab tõesti hästi. Ja seda väheste vahenditega; eriti head on need projektid, kus kasvatajad saavad ise ka otseselt panustada, nagu selle sildi puhul.

Kaasa tuleb vaatama, mida ma teen ning kiidab programmi uut jaotist, mis võimaldab tõuraamatusse kantud loomade välimiku hindamise hindeid  sisse kanda. Siinkohal on Ilmar ja Reet kavalad olnud – käivad küll hindamas, aga meie peame „sekretäri mängima“ – kõik kirja panema ja siis programmi kandma; nende osaks jääb ainult vastavate andmete kinnitamine. Õnneks on tõuraamat nüüd ikka tõesti Tõu Raamat ja sinna kantakse ning tõsiselt tegeletakse tõesti ainult puhtatõuliste loomadega – nendega, kellega  kasvataja soovib tõuraamatus osaleda. See teenus ei ole küll odav, aga kõik on läbi selle ka kindlad, et vastavad andmed on usaldusväärsed ning kasvatajate poolt makstav raha „hoiab aretusspetsialistid ratastel“ – sellest on palju abi. Läkski ainult paarkümmend aastat, et aru saada ... ristamine piimakarjast ei ole tänapäevane moodus aretuseks ... keda huvitab Lääne-Virus oleva simmentali ristandi võrdlemine mägiveise ristandiga Läänemaal ... no ei ole suurt pointi ... ka vastavate karjade jõudlusandmete võrdlemisel mitte. Ahaa, tuligi meelde, vaatan, kuidas testgrupis olevatel pullidel läheb  - see on lihtne – kõik puhtatõuliste loomade andmed on  nüüd eranditult avalikud ... lõpuks ometi ...

Tegelikult ei suuda ma senini uskuda, et see uus IT-nõunik Maaeluministeeriumis suutis PRIA, JKK, ETKÜ; MES-i,  Maaülikooli ja pagan teab millise organisatsiooni  IT vastutavad veel  ühte tuppa saada ja neile selle põhjaliku analüütilise töö, mis lihaveisekasvatuse valdkonna infoliikumise kohta varasemalt telliti, „pähe istutada“. Tõenäoliselt ei saa me kunagi teada, mitu „sõrmeluud seal  murti“ ja kui kaua ilma vetsu saamata ... pup-pup-pup ...istuti, aga tulemus on igal juhul vägev – ometigi midagi, mis „näoga kasvataja poole“.  Mäletan ise kui raske on murda IT pealiku väljakujunenud seisukohti ilma tema ego mutta tampimata ... aitas ainult väga hea analüütiku töö, mis tõlkis „rumala kliendi täiesti lollid soovid“ arvutimeeste keelde ... müts maha ... 

Aga võib olla on selle taga hoopis lihaveisekasvatuse strateegia elluviimiseks loodud alalise Nõukoja eeltöö; õnneks on see ministeeriumi poolt asekantsleri tasemel juhitud – mnjah, ega avaliku raha eest valdkonnas toimivad asutused muidu „jalgu kõhu alt välja ei võta“ ja meie riigi suurimat kasutamata ressurssi – asutustevahelist koostööd ja dubleerimiste kaotamist – kasutusele ei võta ... Nii nagu on nende teene ka see, et Maamessil tõepoolest korralik loomade näitus aset leidis – sellist suurt telki ja hästikorraldatud üritust pole ammu olnud. Ja see kui President parimale ammlehmale võitjapärja kaela pani ... minu meelest oli sel kasvatajal pisarad silmas ... loomakasvatajad tunnevad ikka suuremat rõõmu tunnustusest läbi nende loomade, mitte poliitkorrektsetest pressile suunatud üritustest, kus nad ilmselgelt ennast ebamugavalt tunnevad ...

Ahaa, näe ka Märjamaa lihatööstusest tulevad andmed tapatulemuste kohta otse andmebaasi – üleeilsed lehmad juba sees. Mis siis, et EUROP määramata – ka rümbakaal on väga oluline. No muidugi, see diil ju lihtne – kui tapatulemeid ei sisesta, siis hommikuti lipukesi kaardil ei näe ... 

Tegelikult olen veidi „solvunud“ ... alles see oli kui kaasa kiitis minu kunagist valikut CattleMaxi osas – „kuidas me küll ilma selleta elaksime“ ... aga nüüd vannub truudust teisele ... oh, pean vist tunnistama, see on tõesti hea töövahend ... Veel hullem,  mõne hetke pärast leian ka ise talle vaimustunult seletamas algatusest, mis võimaldab keskkonnas oma karja siduda võrdleva analüüsi mooduliga. On vaja vaid sisestada lisaks juba olemasolevatele andmetele teatavad rahalised näitajad karjakasvatuseks vajalike kulude osas ning näed, millised on sinu karja näitajad võrreldes teistega. Õnneks on täitmise jaotis varustatud väga põhjaliku juhendiga, mis koostatud MES-i nõuandekeskuse poolt,  kes on vastava projekti algataja ja elluviija – lõpeks tajub ka lihaveisekasvataja nõuandeteenistuse olemasolu. Algne algoritm on koostatud Maaülikooli Lihaveise arendusgrupi poolt, keda me kodus hellitavalt „Beef Boys“ pundiks hüüame. Küll on hea, et aastaid tagasi rektor Klaassen meie sektorisse uskuma hakkas ning leidis vahendeid kolme „baka“ lõpetanud noore õpinguteks USA-s ja Suurbritannias. Nüüd on nad tagasi ja meie sektori põhimure – „hallide ajurakkude“ vähesus – olulist leevendust leidnud. Eriti tulemuslik on söötmise/pidamise/veterinaaria/turustamise sidustamine ökonoomikaga ... arvutipõhised „tööriistad“, mis nad kasvatajate jaoks valmis teinud, on nüüdseks ka kõik LIPRIst kättesaadavad; uudised pealekauba, võimalus päringuid teha  ... mmm

Just, ütleb kaasa ja läheb kööki ahjupeete valmistama ... ei lähe kaua kui sealt hakkavad mõnusad juustused aroomid tulema ... poole kõrvaga kuulen telekast Maaeluministeeriumi turukorralduse osakonna juhataja ülevaadet meie viimase poolaasta suundumustest PM valdkonnas  ... kõrvu jäävad täpsed numbrid lihaveiste realiseerimise osas, sihtturud, trendid ... muigan ... tõenäoliselt on ta samuti omale saanud juurdepääsu statistikajaotise arvandmetele – kas pole tore ... loodan, et ka ministeerium mõistab lihaveisekasvatuse unikaalsust EU-s tootmise/tarbimise tasakaalu võtmes ja näeb siin ka Eesti väikest võimalust – keegi peab ju selle defitsiidiaugu Euroopas täitma, keegi, kellel on näiteks palju rohumaid ... „Beef Boys“ on statistikas juba pool aastat „kõrvuni sees“ ning tänu LIPRI-le joonistuvad selgelt välja lihaveisekasvatuse põhiprobleemid, mida nad järgmisel kuul esitlevad ja oma lahendusi lühi- ja pikaajaliste meetmete näol pakuvad ... annaks kõigevägevam otsustajatele mõistust nende entusiasmi üleval hoida ... sellele raportile tuginevad ju järgnevate aastate  koolitus- ja nõustamistegevused ...

Vaatan just üle Maaülikooli Geneetikalabori teavitust kõigile kasvatajatele uute teenuste kohta, ohoo – nüüd saab ka nudisuse geneetikat analüüsida - kui arvuti hakkab imelikku häält tegema ... ma ei saa kuidagi aru ... justkui oleks midagi ventilaatorisse lennanud ... „pup-pup-pup“ ... hea nali ... Ei aga tõepoolest, mis hääl see küll on ... nagu teatav meloodia ... tuttav meloodia ...

...  ... ...

Ärkan ja  panen äratuskella kinni; jään jõuetult voodiservale istuma ja  surun endas mõttes maha ränki vandesõnu ... pagan, et need unenäod ka nii ebareaalsed peavad olema ... . Panen köögis  kohvi hakkama ja hakkan arvuti taha istuma, aga unenägu tuleb uuesti meelde ... loobun arvutist, vähemalt tänaseks, ja jätan selle mitme erineva  andmesüsteemiga maadlemise, teatava häbitundega, jälle abikaasa kanda – naised on ikka see tugevam pool olnud ... lähen parem noolin oma unenäole vaikivat kiitust loomadelt, juba ette selles kindel olles. Ja-jah, kartsin, et limusiiniklubi koosolekul osalemine käivitab minus jällegi  selle  tuuleveskitega võitlemise kompleksi, aga tasapisi tuleb rahu siiski hinge tagasi ... see ei vaeva mind enam päriselus ... ja unenäod, noh need on nagu on ...